PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1884-1887)

LeidandmedEAA.2827.1.5
Kaader
118
119
120
Daatum29.03.1886
Protokolli numberV,5
Protokolli teema5. Kahjutasu
Märkused

Siim Läck 21 Juunil selle asja äraklaarinud.

Nimi Mens kui Mäns, Mänsmaa Mänspe, Õinigu on Õngu.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hindrik Pisa Hindrik Pisa Peakohtumees
Willem Poola Willem Poola Abikohtumees
Willem Mölder Willem Mölder Abikohtumees
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja

Protokoll V.

Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed: W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.

Johann Mens, Emasti walla mees, Mänsmaa külast astus ette ja kaebab, et minewal aastal, umbes Augusti kuu löppus toonud Ingel Õngso, Waemla walla naene, Õinigu külast, enesel üks tükk willast riit, 16 küünart ja temal üks tükk sinist wärwitud willast riiet, 18 küünart siia Kärdele wabrikumehe Siim Läck kätte, kes neid wabrikus pidanud laskma walmistada. Tema riiet üksnes kratsida ja pressida, Ingel Õngso riiet wärwida, kratsida ja pressida. Nemad on palunud, et Siim Läck need riided auuga wabrikus Direktori herra lubaga laseb walmis teha ja mitte salamahti, et need mitte kaduma ei lähe ja lubanud maksta, mis nende eest maksta tuleb, pealeseda weel ka tema enese waewa tasuda. Olnud need riided juba niikaua siin olnud ja naad mitukord teiste inimeste läbi nende järel lasknud kuulata, igakord on S. Läck öölnud et need weel walmis ei ole. Februari kuus on tema wend siin käinud ja tema käsu peal neid riidid järelküsinud, - siis on Siim Läck rääkinud, et need riided on enne Jöulu tema käest ärawarastud saanud.

Ingel Õngso astus ette ja räägib wälja, et tema minewal aastal Augusti kuus need riided, Johann Mensil 18 küünart sinist willast riiet ja enesel 25 küünart lambawilla must riie seia Kärdele Siim Läck kätte toonud, et ta neid wabrikus Kontori läbi laseks walmis teha. Lubanud maksta mis maksta tuleb ja ka Tema waewa auusasti tasuda. Siim Läck lubanud seda auusasti toimetada. Tema rääkinud, et temal üks tükk riiet juba enne siin Andrus Prähla naese käes seisab juba kewadest saadik ja weelgi walmis ei ole. Siim Läck öölnud: see on üks hooletu naene, so riie mädaneb senna ära, ennego ta seda laseb walmis teha. Tema öölnud: Kui see nönda on, siis ma toon ta sealt ära. Siim Läck lubanud seda ka lasta walmis teha. Tema toonud riide Andrus Prähla naese Anne käest ära, seda olnud 16 küünart, ja S. Läck wötnud seda wasto. Nüüd on aga just see riide tük ja ka Joh. Mens riie ära warastatud. See 25 küünra pikkune tükk on alles, mis ta S. Läck käest ilma walmistegemata jälle äratoonud.

Siim Läck, wabriku mees, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et Ingel Õngso need riide tükkid tema kätte toonud, palunud neid wabrikus lasta walmis teha, mis tema ka lubanud. Üks olnud üks suur tükk, teine sinine weiksem. Et Ingel Õngsu rääkinud, et temal üks riide tükk ka Andrus Prähla naese käes on ja tema teab, et selle naese hooletuse läbi mõni kord nurin on olnud, käskinud tema ka seda oma kätte tuua ja lubanud köik kolm walmis lasta teha. Need kaks wähemad tükki on aga enne Jöulu tema öuekambrist ärawarastud saanud. Kes neid warastanud, ei tea tema arwata. Tema ei usu aga mitte et need nii pitkad olnud kui Ingel Õngsu ja Johann Mens nüüd ütlewad. Tema arwab et need kumbki 10 küünart pitkad wöinud olla. Möetnud pole ta neid mitte. Tema pole seda ennemalt neile tahtnud öölda et need ärawarastud saanud, sest tema kuulanud salaja järel, et ehk neid weel kätte saaks. Et tema aga warga jälgede peale pole saanud, on tema Februari kuus neile sana saatnud, et naad seia tuleks, seda asja öiendama.

Andrus Prähla naene An astus ette ja sai temalt küsitud, kui lai ja pitk see Ingel Õngsu riie on olnud mis tema käes olnud. An Prähla räägib, et tema seda just mitte pole möetnud. See olnud kaunis lai riie ja rohkem on teda töesti olnud kui 10 küünart.

Suud suud wasto jääwad Johann Mens ja Ingel Õngsu kindlaks, et nendel tõesti nii palju riiet on olnud kui naad alguses ülesantsid. Siim Läck ei tea selle kohta midagi kindlast tunnistada, sest et tema neid riidid ei ole möetnud.

Kohus pani neid suud suud wastu üksteisega kauplema ja leppima. Ingel Õngsu nöudis esite oma riide eest 60 kop., pärast jättis alla ja nöuab 50 kop. küünra pealt kahjutasumist.

Johann Mens nöudis esite 70 kop. pärast jättis alla ja nöuab 60 kop. küünra pealt kahjutasumist. Sellega leppis ka Siim Läck, ja et temal praegu seda raha ei ole neile wäljamaksta, lubas ta seda neile Jaanipaawaks 1886 äratasuda. Siim Läck maksab seda raha Tallitaja kätte wälja, ja Tallitaja Joh. Mens ja Ingel Õngsule.

Siim Läckul on Ingel Õngsule maksta 16 küünra riide pealt, a 50 kop. Summa: 8 rub.- Johann Mansile 18 küünra riide pealt a 60 kop., Summa: 10 rub. 80 kop.

Seega sai kohtupääw löpetud.

Tallitaja: [allkiri]

abimees: [allkiri]

abimees: [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]

Protokoll V.

Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed: W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.

Johann Mens, Emasti walla mees, Mänsmaa külast astus ette ja kaebab, et minewal aastal, umbes Augusti kuu löppus toonud Ingel Õngso, Waemla walla naene, Õinigu külast, enesel üks tükk willast riit, 16 küünart ja temal üks tükk sinist wärwitud willast riiet, 18 küünart siia Kärdele wabrikumehe Siim Läck kätte, kes neid wabrikus pidanud laskma walmistada. Tema riiet üksnes kratsida ja pressida, Ingel Õngso riiet wärwida, kratsida ja pressida. Nemad on palunud, et Siim Läck need riided auuga wabrikus Direktori herra lubaga laseb walmis teha ja mitte salamahti, et need mitte kaduma ei lähe ja lubanud maksta, mis nende eest maksta tuleb, pealeseda weel ka tema enese waewa tasuda. Olnud need riided juba niikaua siin olnud ja naad mitukord teiste inimeste läbi nende järel lasknud kuulata, igakord on S. Läck öölnud et need weel walmis ei ole. Februari kuus on tema wend siin käinud ja tema käsu peal neid riidid järelküsinud, - siis on Siim Läck rääkinud, et need riided on enne Jöulu tema käest ärawarastud saanud.

Ingel Õngso astus ette ja räägib wälja, et tema minewal aastal Augusti kuus need riided, Johann Mensil 18 küünart sinist willast riiet ja enesel 25 küünart lambawilla must riie seia Kärdele Siim Läck kätte toonud, et ta neid wabrikus Kontori läbi laseks walmis teha. Lubanud maksta mis maksta tuleb ja ka Tema waewa auusasti tasuda. Siim Läck lubanud seda auusasti toimetada. Tema rääkinud, et temal üks tükk riiet juba enne siin Andrus Prähla naese käes seisab juba kewadest saadik ja weelgi walmis ei ole. Siim Läck öölnud: see on üks hooletu naene, so riie mädaneb senna ära, ennego ta seda laseb walmis teha. Tema öölnud: Kui see nönda on, siis ma toon ta sealt ära. Siim Läck lubanud seda ka lasta walmis teha. Tema toonud riide Andrus Prähla naese Anne käest ära, seda olnud 16 küünart, ja S. Läck wötnud seda wasto. Nüüd on aga just see riide tük ja ka Joh. Mens riie ära warastatud. See 25 küünra pikkune tükk on alles, mis ta S. Läck käest ilma walmistegemata jälle äratoonud.

Siim Läck, wabriku mees, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et Ingel Õngso need riide tükkid tema kätte toonud, palunud neid wabrikus lasta walmis teha, mis tema ka lubanud. Üks olnud üks suur tükk, teine sinine weiksem. Et Ingel Õngsu rääkinud, et temal üks riide tükk ka Andrus Prähla naese käes on ja tema teab, et selle naese hooletuse läbi mõni kord nurin on olnud, käskinud tema ka seda oma kätte tuua ja lubanud köik kolm walmis lasta teha. Need kaks wähemad tükki on aga enne Jöulu tema öuekambrist ärawarastud saanud. Kes neid warastanud, ei tea tema arwata. Tema ei usu aga mitte et need nii pitkad olnud kui Ingel Õngsu ja Johann Mens nüüd ütlewad. Tema arwab et need kumbki 10 küünart pitkad wöinud olla. Möetnud pole ta neid mitte. Tema pole seda ennemalt neile tahtnud öölda et need ärawarastud saanud, sest tema kuulanud salaja järel, et ehk neid weel kätte saaks. Et tema aga warga jälgede peale pole saanud, on tema Februari kuus neile sana saatnud, et naad seia tuleks, seda asja öiendama.

Andrus Prähla naene An astus ette ja sai temalt küsitud, kui lai ja pitk see Ingel Õngsu riie on olnud mis tema käes olnud. An Prähla räägib, et tema seda just mitte pole möetnud. See olnud kaunis lai riie ja rohkem on teda töesti olnud kui 10 küünart.

Suud suud wasto jääwad Johann Mens ja Ingel Õngsu kindlaks, et nendel tõesti nii palju riiet on olnud kui naad alguses ülesantsid. Siim Läck ei tea selle kohta midagi kindlast tunnistada, sest et tema neid riidid ei ole möetnud.

Kohus pani neid suud suud wastu üksteisega kauplema ja leppima. Ingel Õngsu nöudis esite oma riide eest 60 kop., pärast jättis alla ja nöuab 50 kop. küünra pealt kahjutasumist.

Johann Mens nöudis esite 70 kop. pärast jättis alla ja nöuab 60 kop. küünra pealt kahjutasumist. Sellega leppis ka Siim Läck, ja et temal praegu seda raha ei ole neile wäljamaksta, lubas ta seda neile Jaanipaawaks 1886 äratasuda. Siim Läck maksab seda raha Tallitaja kätte wälja, ja Tallitaja Joh. Mens ja Ingel Õngsule.

Siim Läckul on Ingel Õngsule maksta 16 küünra riide pealt, a 50 kop. Summa: 8 rub.- Johann Mansile 18 küünra riide pealt a 60 kop., Summa: 10 rub. 80 kop.

Seega sai kohtupääw löpetud.

Tallitaja: [allkiri]

abimees: [allkiri]

abimees: [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS