Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1884-1887)
| Leidandmed | EAA.2827.1.5 |
|---|---|
| Kaader | 118 119 120 |
| Daatum | 29.03.1886 |
| Protokolli number | V,5 |
| Protokolli teema | 5. Kahjutasu |
| Märkused | Siim Läck 21 Juunil selle asja äraklaarinud. Nimi Mens kui Mäns, Mänsmaa Mänspe, Õinigu on Õngu. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| H | Pisa | Peakohtumees | |
| W | Poola | Abikohtumees | |
| W | Mölder | Abikohtumees | |
| Gustav | Bransfeld | Gustav Bransfeld | Kirjutaja |
Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed: W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.
Ingel Õngso astus ette ja räägib wälja, et tema minewal aastal Augusti kuus need riided, Johann Mensil 18 küünart sinist willast riiet ja enesel 25 küünart lambawilla must riie seia Kärdele Siim Läck kätte toonud, et ta neid wabrikus Kontori läbi laseks walmis teha. Lubanud maksta mis maksta tuleb ja ka Tema waewa auusasti tasuda. Siim Läck lubanud seda auusasti toimetada. Tema rääkinud, et temal üks tükk riiet juba enne siin
Siim Läck, wabriku mees, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et Ingel Õngso need riide tükkid tema kätte toonud, palunud neid wabrikus lasta walmis teha, mis tema ka lubanud. Üks olnud üks suur tükk, teine sinine weiksem. Et Ingel Õngsu rääkinud, et temal üks riide tükk ka Andrus Prähla naese käes on ja tema teab, et selle naese hooletuse läbi mõni kord nurin on olnud, käskinud tema ka seda oma kätte tuua ja lubanud kõik kolm walmis lasta teha. Need kaks wähemad tükki on aga enne Jõulu tema õuekambrist ärawarastud saanud. Kes neid warastanud, ei tea tema arwata. Tema ei usu aga mitte et need nii pitkad olnud kui Ingel Õngsu ja Johann Mens nüüd ütlewad. Tema arwab et need kumbki 10 küünart pitkad wõinud olla. Mõetnud pole ta neid mitte. Tema pole seda ennemalt neile tahtnud öölda et need ärawarastud saanud, sest tema kuulanud salaja järel, et ehk neid weel kätte saaks. Et tema aga warga jälgede peale pole saanud, on tema Februari kuus neile sana saatnud, et naad seia tuleks, seda asja õiendama.
Andrus Prähla naene An astus ette ja sai temalt küsitud, kui lai ja pitk see Ingel Õngsu riie on olnud mis tema käes olnud. An Prähla räägib, et tema seda just mitte pole mõetnud. See olnud kaunis lai riie ja rohkem on teda tõesti olnud kui 10 küünart.
Suud suud wasto jääwad Johann Mens ja Ingel Õngsu kindlaks, et nendel tõesti nii palju riiet on olnud kui naad alguses ülesantsid. Siim Läck ei tea selle kohta midagi kindlast tunnistada, sest et tema neid riidid ei ole mõetnud.
Kohus pani neid suud suud wastu üksteisega kauplema ja leppima. Ingel Õngsu nõudis esite oma riide eest 60 kop., pärast jättis alla ja nõuab 50 kop. küünra pealt kahjutasumist.
Johann Mens nõudis esite 70 kop. pärast jättis alla ja nõuab 60 kop. küünra pealt kahjutasumist. Sellega leppis ka Siim Läck, ja et temal praegu seda raha ei ole neile wäljamaksta, lubas ta seda neile Jaanipaawaks 1886 äratasuda. Siim Läck maksab seda raha Tallitaja kätte wälja, ja Tallitaja Joh. Mens ja Ingel Õngsule.
Siim Läckul on Ingel Õngsule maksta 16 küünra riide pealt, a 50 kop. Summa: 8 rub.- Johann Mansile 18 küünra riide pealt a 60 kop., Summa: 10 rub. 80 kop.
Seega sai kohtupääw lõpetud.
Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed: W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.
Ingel Õngso astus ette ja räägib wälja, et tema minewal aastal Augusti kuus need riided, Johann Mensil 18 küünart sinist willast riiet ja enesel 25 küünart lambawilla must riie seia Kärdele Siim Läck kätte toonud, et ta neid wabrikus Kontori läbi laseks walmis teha. Lubanud maksta mis maksta tuleb ja ka Tema waewa auusasti tasuda. Siim Läck lubanud seda auusasti toimetada. Tema rääkinud, et temal üks tükk riiet juba enne siin
Siim Läck, wabriku mees, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et Ingel Õngso need riide tükkid tema kätte toonud, palunud neid wabrikus lasta walmis teha, mis tema ka lubanud. Üks olnud üks suur tükk, teine sinine weiksem. Et Ingel Õngsu rääkinud, et temal üks riide tükk ka Andrus Prähla naese käes on ja tema teab, et selle naese hooletuse läbi mõni kord nurin on olnud, käskinud tema ka seda oma kätte tuua ja lubanud kõik kolm walmis lasta teha. Need kaks wähemad tükki on aga enne Jõulu tema õuekambrist ärawarastud saanud. Kes neid warastanud, ei tea tema arwata. Tema ei usu aga mitte et need nii pitkad olnud kui Ingel Õngsu ja Johann Mens nüüd ütlewad. Tema arwab et need kumbki 10 küünart pitkad wõinud olla. Mõetnud pole ta neid mitte. Tema pole seda ennemalt neile tahtnud öölda et need ärawarastud saanud, sest tema kuulanud salaja järel, et ehk neid weel kätte saaks. Et tema aga warga jälgede peale pole saanud, on tema Februari kuus neile sana saatnud, et naad seia tuleks, seda asja õiendama.
Andrus Prähla naene An astus ette ja sai temalt küsitud, kui lai ja pitk see Ingel Õngsu riie on olnud mis tema käes olnud. An Prähla räägib, et tema seda just mitte pole mõetnud. See olnud kaunis lai riie ja rohkem on teda tõesti olnud kui 10 küünart.
Suud suud wasto jääwad Johann Mens ja Ingel Õngsu kindlaks, et nendel tõesti nii palju riiet on olnud kui naad alguses ülesantsid. Siim Läck ei tea selle kohta midagi kindlast tunnistada, sest et tema neid riidid ei ole mõetnud.
Kohus pani neid suud suud wastu üksteisega kauplema ja leppima. Ingel Õngsu nõudis esite oma riide eest 60 kop., pärast jättis alla ja nõuab 50 kop. küünra pealt kahjutasumist.
Johann Mens nõudis esite 70 kop. pärast jättis alla ja nõuab 60 kop. küünra pealt kahjutasumist. Sellega leppis ka Siim Läck, ja et temal praegu seda raha ei ole neile wäljamaksta, lubas ta seda neile Jaanipaawaks 1886 äratasuda. Siim Läck maksab seda raha Tallitaja kätte wälja, ja Tallitaja Joh. Mens ja Ingel Õngsule.
Siim Läckul on Ingel Õngsule maksta 16 küünra riide pealt, a 50 kop. Summa: 8 rub.- Johann Mansile 18 küünra riide pealt a 60 kop., Summa: 10 rub. 80 kop.
Seega sai kohtupääw lõpetud.