Gustav Eller astus ette ja kaebab et kewadel paar nädalat enne Jüri pääwa kui tema lehm ärasurnud, on Louise Heilu Keinast ühe 2 aastase noore lehma toonud ja temale pakkunud 15 rub. eest. Tema pannud esite wasta, et temal raha ei olnud wälja maksta. Louise Heilu öölnud, et temal rahaga häda ei ole, Tema wõtnud lehma, lehm olnud wäga wilets, tema on teda heasti toitnud ja nüü on Louise Heilu lehma tema käest ära wõtnud, et see weel wõlgu on. Tema pärinud 4 rub. söötmise raha, aga Louise Heilu ei anna seda.

Louise Heilu astus ette ja räägib, et kui tema selle lehma Keinast toonud ja Gustav Ellerile kaubelnud on tema siis warsi rääkinud, et lehm Keinas wõlgu jäänud 7 nädala peale. Et Gustav Eller seda nii kauaks wõlgu jätnud on tema 13 nädala eest lehma hinda küsinud ja tall ei olnud maksta. 2 nädala eest on ta jälle küsinud, ikka ei maksa ta ära. Et tema lehma eest raha ei saanud, ja et G. Elleri naene lehmaga hooleta olnud, ja mõne öö metsa jätnud, läinud ta ühel õhtul kui lehm jälle metsa jäänud, otsinud lehma üles ja pidanud omal. 2 rub. käeraha on tema käes mis G. Eller lehma peale annud. Temal on aga ka 1 rub. 50 kop. G. Eller käest raha saada, mis ta laenanud.

Otsus: Et nendel ühtegi kindlat kaupa üksteisega polnud, pärib Louise Heilu jälle oma lehma ja maksab käerahast 50 kop. Gustav Ellerile tagasi, 1 rub. 50 kop. peab omale wõla tasumiseks. G. Eller ei wõi lehma söötmise eest tasumist nõuda, sest tema on seiamaale lehma piima omale saanud.

Seega oli kohtupääw lõpetatud.