PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1884-1887)

LeidandmedEAA.2827.1.5
Kaader
138
139
Daatum13.09.1886
Protokolli numberXIII,24
Protokolli teema13. Tööotsimisloa ja passi andmine; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Märkused

Suurema kohtule ette pandud. 13m Septembril Nr 234 all.

Mardi Hansu kui Mardihansu.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
H Pisa Peakohtumees
Willem Poola Willem Poola Abikohtumees
W Mölder Abikohtumees
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja

Koos olid: Tallitaja: H. Pisa, abimees: W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.

Mis Protk. XII ja 23 all poolele jäi sai ette wõetud.

Tallitaja tuli Kõrgesaarest tagasi, Kõrgesaare Tallitaja ühes, ja on sel uurimise teel selgeks saanud, et seesama üks ainus jooksik selle laewaga Riiast on tulnud ja mitte kolm. Ka ei ole see jooksik ja Peter Kiiwe 10 Septm. mitte Kõrgesaare Tallitaja kaasas Kärdel tulnud, waid jala. Tema on neid teepeal, umbes 6 wersta Kärdelt kinni saanud ja siis on P. Kiiwe tema wankrile istnud ja ta toonud teda kunni Kärdele. See wõeras mees istnud ühe naese wankril kes ka Kärdele tulnud. Siit ära minnes on P. Kiiwe temaga ühes sõitnud.

Laewamehed Mihkel Mänd ja P. Kiiwe tõid naad ühes seia, et neid ülekuulata.

Mihkel Mänd, kipper, Kõrgesaare wallast, Mardi Hansu külast, Luth. usku, astus ette ja räägib wälja: et temal Riigas ühe raha pärast Protses on ja tema selle pärast Politseis käinud. Politsei meister on seda wõerast meest neile wahelrääkijaks toonud. Seal on ta pärast neile rääkinud, et tema Politseimeistri teenistuses seisab, et tema Kärdla wabrikust pärit on, Passi aeg ümber ja Hiiumaale soowib reisida, Passi wahetada ja palund ennast ühes wõtta. Tema wõtnd teda kaasa ja toonud seia. Emastes, Tärkma küla all tulnud naad maale ja läinud Nõmme kõrtsu. Tema ajanud seal ühe tutwaga juttu, selle aja sees läinud P. Kiiwe ja see wõeras mees minema ja pärast seda pole tema teda näinud. Reisiraha ei olnud ta annud. 1/2 toopi wiina toonud ta Riigas laewa peale, Nõmme kõrtsus ostnud neile 1 korter wiina. Teda üksi on naad Riigast toonud ja mitte kolm meest.

Peter Kiiwe, madrus, Kõrgesaare walla mees, Kiiwera külast, Õiget usku, astus ette ja räägib wälja: et see wõeras mees Riigas Politsei peal neil keelemeheks olnud, öölnud ennast Hiiomaalt Kärdla wabrikust pärit olema ja tahtnud seia tulla Passi wahetama. Nemad teda seia toonud. Reisiraha pole maksnud. Hiiomaal Nõmme kõrtsust on tema ta aga ühes Mardi Hansule läinud. Tema pannud seal magama, pealeselle läind oma koju ja kus see wõeras jäänud, ei tea tema. 9 Septm. õhtul tulnd ta neile ja palunud teda oma kaasas Kärdele tulla, et ta isi teed ei tunne. Temal olnud Lihunikule härga kaubelda, ja tulnud. Naad olnud jala. Tee peal saanud see wõerasmees ühe naese wankrile kes Kärdele tulnud ja tema saanud ligi Kärdel Kõrgesaare Tallitaja wankrile. Tallitaja temaga sõitnud teist uulitsat ja wõeras mees naesega teist uulitsat Kärdele sisse. Tanta õllepoodis ta teda wiimast kord näinud, senna ta temast jäänud. Selgemat ta temast ei tea, ega teda teda ei tunne.

Otto Wilhelm Trauerberg astus ette ja räägib, et kõik need pääwad, mis tema Kõrgesaares olnud on tema P. Kiiwega seltsis olnud. Kolm ööd on tema küsagil tüdrukute juures maganud, mis P. Kiiwe küll teadnud. Kaks ööd P. Kiiwe juures.

Suud suud wasta jääwad igaüks oma wäljarääkimise juure kindlaks. See asi saab Kõrgest auustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale alandlikult ettepandud.

Koos olid: Tallitaja: H. Pisa, abimees: W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.

Mis Protk. XII ja 23 all poolele jäi sai ette wõetud.

Tallitaja tuli Kõrgesaarest tagasi, Kõrgesaare Tallitaja ühes, ja on sel uurimise teel selgeks saanud, et seesama üks ainus jooksik selle laewaga Riiast on tulnud ja mitte kolm. Ka ei ole see jooksik ja Peter Kiiwe 10 Septm. mitte Kõrgesaare Tallitaja kaasas Kärdel tulnud, waid jala. Tema on neid teepeal, umbes 6 wersta Kärdelt kinni saanud ja siis on P. Kiiwe tema wankrile istnud ja ta toonud teda kunni Kärdele. See wõeras mees istnud ühe naese wankril kes ka Kärdele tulnud. Siit ära minnes on P. Kiiwe temaga ühes sõitnud.

Laewamehed Mihkel Mänd ja P. Kiiwe tõid naad ühes seia, et neid ülekuulata.

Mihkel Mänd, kipper, Kõrgesaare wallast, Mardi Hansu külast, Luth. usku, astus ette ja räägib wälja: et temal Riigas ühe raha pärast Protses on ja tema selle pärast Politseis käinud. Politsei meister on seda wõerast meest neile wahelrääkijaks toonud. Seal on ta pärast neile rääkinud, et tema Politseimeistri teenistuses seisab, et tema Kärdla wabrikust pärit on, Passi aeg ümber ja Hiiumaale soowib reisida, Passi wahetada ja palund ennast ühes wõtta. Tema wõtnd teda kaasa ja toonud seia. Emastes, Tärkma küla all tulnud naad maale ja läinud Nõmme kõrtsu. Tema ajanud seal ühe tutwaga juttu, selle aja sees läinud P. Kiiwe ja see wõeras mees minema ja pärast seda pole tema teda näinud. Reisiraha ei olnud ta annud. 1/2 toopi wiina toonud ta Riigas laewa peale, Nõmme kõrtsus ostnud neile 1 korter wiina. Teda üksi on naad Riigast toonud ja mitte kolm meest.

Peter Kiiwe, madrus, Kõrgesaare walla mees, Kiiwera külast, Õiget usku, astus ette ja räägib wälja: et see wõeras mees Riigas Politsei peal neil keelemeheks olnud, öölnud ennast Hiiomaalt Kärdla wabrikust pärit olema ja tahtnud seia tulla Passi wahetama. Nemad teda seia toonud. Reisiraha pole maksnud. Hiiomaal Nõmme kõrtsust on tema ta aga ühes Mardi Hansule läinud. Tema pannud seal magama, pealeselle läind oma koju ja kus see wõeras jäänud, ei tea tema. 9 Septm. õhtul tulnd ta neile ja palunud teda oma kaasas Kärdele tulla, et ta isi teed ei tunne. Temal olnud Lihunikule härga kaubelda, ja tulnud. Naad olnud jala. Tee peal saanud see wõerasmees ühe naese wankrile kes Kärdele tulnud ja tema saanud ligi Kärdel Kõrgesaare Tallitaja wankrile. Tallitaja temaga sõitnud teist uulitsat ja wõeras mees naesega teist uulitsat Kärdele sisse. Tanta õllepoodis ta teda wiimast kord näinud, senna ta temast jäänud. Selgemat ta temast ei tea, ega teda teda ei tunne.

Otto Wilhelm Trauerberg astus ette ja räägib, et kõik need pääwad, mis tema Kõrgesaares olnud on tema P. Kiiwega seltsis olnud. Kolm ööd on tema küsagil tüdrukute juures maganud, mis P. Kiiwe küll teadnud. Kaks ööd P. Kiiwe juures.

Suud suud wasta jääwad igaüks oma wäljarääkimise juure kindlaks. See asi saab Kõrgest auustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale alandlikult ettepandud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS