Sel 19 Aprilil 1882

Kaebas  Johan Udel et tema wäimes  Karl Saal üte Lehma ilma tema lubata ärra om winu ehk warrastanu ja tema om wasto sanu ja om tee päl kinni wõtnu sis om Karl Saal temale kolm kord rindu lönu ja nüüd om tõisel kõrral kui tema kodun ei olle ollnu se lehm ärra wiedu ja nõudis oma lehma tagasi ja et Karl Saal neide löke est trahwitud saas. 

 Karl Saal wastutas selle päle et tema selle lehma om wõttnu, mes Johan Udel omma tüttrele ütten om lubbanu ja et tema sedda Johan Udelit lönu ei olle.

Johan Udel andis tunistajas ülles Jaan Udel, Jaan Sawik ja Jaan Klaos.

Jaan Sawik tunnistas et tema lömist nänu ei olle. Johan Udel om üttelnu sinna leut minno selle wastu om Karl Saal üttelnu: mina ei olle sinno lönu waid tõugasi enegi mant ärra.