Nenda kuidas eilsest protokolli kirjast nähja ollid sinnasammasse kokko tulnud

ning kui Mõisa Herra von Rennenkampf issi ka sinna joudis, siis läksid nemmad esmalt ühheskoos Mardi Ado puma perrese, kus siis leiti et se lahti saja perremees Wassili Särel seadusse wasto puma raudwarra hobbose olli ärramünud, ning tunnistas sedda rahha, mis selle eest sanud omma kõrwa wõlgade ja issi ennese mu tarwidusseks ärra kullutand ollewad.

 Sepeäle arwas Mõisa Herra kokko mis sesamma Wassili Särel omma perrekohha piddamisse, ja issierranid sel wiimsel orjuse aastal, kui ennast teadis puma piddamissest lahti sawad, olli wölgo jänud, ning leidis sedda nenda ollewad, kuidas siin tähhendud:

Sedda üllemist wölgo selletas Mõisa Herra selwisil:

1, Olli Wassili Särel Kihhelkonna Kohto ees Mardi Ado puma eest pakkunud rnti 25 Rbl. mis siis seadusse järrel temmale, kui ärraminna perremehhele tassumisseks, nüüd agga wöllaselletamisseks arwati

2, Makseti temma auktioni läbbi sissetulnud rahhast sia jure Herrale 8 Rbla

Ühtekokko 33 Rubla

Kui nüüd leiti et puma maiade jures ei middagit uut ehhitamist lahti sanud perremehhe poolt ei olnud sündinud, muud et neid agga hädda wisil olli harrinud, siis ei wõinud ka Wassili Särel nende eest middagi Herra käest nouda, muud kui ühhe üsna wanna aida maia eest arwas Herra ning Koggokonna wallitsus kuus Rubla wäärt ollewad, mis uus, selle perrekohha rentnik Iwan Pöldas agga nenda peab selletama, et Wassili Särel eest sedda hinda temma Maggasimi aida wõlla eest sinna maksab, ehk eestotsa ni paljo temma wõllast ennese peäle wõttab, kui need 6 Rbla ullatawad katma.

Kui nüüd keik sia kohta olli toimetud, siis anti Mõisa Herra ninf Koggokonna Kohto polest selle lahtisanud tännise perremehhele Wassili Särel käsku ja arro et nüüd temma õigus, seäl maiades ellada tännase päwaga on lõpnud, ning et temma, nenda kuidas temmale 10mil Februaril ses aastas, Koggokonna wallitsusse polest, temma warra ülleskirjotamisse aial, jubba arro anti, ja protokolli üllespandi, Jurri päwast seält puma kohhast peab hopis ärraminnema, ja ennesele uut ellamisst kohta murretsenud ollema.

Seält läks Herra Koggokonna Kohto liikmedega

Rotta perresse

ning kui seäl puma ello maiad ning körwahoned järrele watas siis leiti et tännine perremees issi omma kulluga, nimmega Gegor Pertel, ühhe aita, kel kindel uks lukkuga, puust, ning sinna körwa ühhe lauta sellesamma kattukse al, kiwwist olli ehhitanud, ning maksis seälsammas selle eest Gegor Pertelile 15 Rubla höb. rahha ja selle pakkutud renti mis sesamma lahtisaja perremees Gegor Pertel Kihhelkonna Kohto ees nimmetanud 30 Rubla, pärrast sedda, kui Mõisa herra 4 Rubla 20 Kop temma wõllast, mis mödaläinud tenistusse aastast jänud olli mahhaarwanud, ning sai sesamma rahha, ühtekokko 40 Rubla Koggokonna Tallitaja kätte antud et sega sedda wõlgo tassuda, mis Gegor Pertelil süggisel 1867 kunni Jurri päwani 1868 Maggasimi aitas on; ninf mis eddespiddi Maggasimi aita ramatude juhhatamisse järrel saab õigeks rehhendud.

Peäle sedda on seäl Rotta puma oues üks saun mis Mõisa Herra agga selle Gegor Perteli minniale Alexei Perteli lesse naesele, kes tännine seäl perrenaene olnud, ning hilja aego lesseks ning mitme wätima lapsega järrele jänud, kinkis: Nihästi selle wenna Gegor Pertelile, kui ka selle nimmetud lesse naese Maria Pertelile andis Herra lubba seäl puma maiade sees siis ni kaua kunni tullewa süggiseni ellada, kui midde enne üks uus perremees sedda perrekohta enne ei peaks Mõisa käest ärrarentima, ning sest et Herra weel ülleselle ühhe kartohwli aeda nende prugitawaks seks suiks lubbas, peab Gegor Pertel omma minniaga Mariaga puma Kiwwi aiad õiges korras piddama ning aiamulgud ülles ladduma; kui ka nende kahhe puma raudwarra härja eest, mis sinna jäti, oiget hoolt kandma.

Selle järrel peti arro.

Mõisa Marti perres:

Kui Mõisa Herra siin olli ellomajad järrele waatnud ning puma raudwarra wastowõtnud ning ka sedda olli mahhaarwanud mis Moisa Marti tännise perremehhel Alexei Marripul möda läinud tenistusse aasta rentist Moisale wõlgo olli, siis maksis temma 29 Rubla sest rahhast, mis Alexei Marripu selle puma rentiks Kihhelkonna Kohto ees pakkunud, Koggokonna Tallitaja kätte, et seda sedda wõlgo mis seal lahtisanud perremehhel Maggasimi aitas, wõiks sama selletud. Ülleselle andis Herra lubba sel suil puma maiade sees ellada ja sedda Kartuhwli aeda prukida, mis puma maia jures, agga peab selle eest nisammoti puma Kiwwi aiad sama Kohhendud puma 2 raudwarra härga tallitsetud ning ettewaatlikkud olla et puma maiadele mingitsuggust Kahjo ei sünni-

Kui siin olli toimetud läks Mõisa Herra Koggokonna Kohto liikmetega

Lauda perresse

Siin leidis Herra et tännised selle kohha perremees Alexei Mölder, kes hilja aea eest surnud, ühhe aida omma ennese kulluga ehhitanud, kus kattukse al kolm kindlat jäggo puust uste ning lukkidega, ning üks haggarik; weel peäle selle puma ellatis maia otsa üks pöördus, kus al 4 lauta, ning ned rehhalse wärrawad raudhengedega tännise ärrasurnud perremehhe omma Kulluga olli ehhitanud.

Kui nüüd Mõisa Herra need ehhitamissed tundis 40 Rubla wäärt ollewad, mis ka Koggokonna Kohtoliikmed õige arwasid ollewad siis maksis Herra need 40 Rubla ehhitamiste rahha ning weel ülleselle 10 Rubla Tallitaja kätte sest rahhast, mis Alexei Mölder Kihhelkonna Kohto ees selle Lauda puma eest rentiks olli pakkunud, se on siis ühtekokko 50 Rubla, et selle rahhaga se Maggasimi aida wölg saaks ni paljo kui ullatab, selletud, mis Alexei Möldril süggisel 1867 kunni 23ma Jurri Ku päwani 1868 Laimjala Koggokonna Maggasimi aita on jänud.

Et agga selle puma raudwarra hobbone jubba, wägga wanna, 15-16 aastane olli, siis ei wõinud Mõisa Herra sedda hobbust mitte muido wasto wõtta, kui arwas enne sest pakkutud renti rahha tassumisse hinnast 10 Rubla selle hobbose kõrwa ning wölgo jänud mödaläinud tenistusse aasta päwade eest 4 Rubla 60 kop mahha, ning said siis selkombel Mõisa Herra ning Lauda puma perremehhe Alexei pärriatte keskis keik asjad toimetud ja selletud, ja andis Herra selle Alexei lesse naesele temma weikse poiaga ning wanna ämmale ning temma kahhe tütrele, lubba ühhes kous seäl puma maiade sees selle sui läbbi ellada, ning peälegi sedda weikest kartuhwli aida, mis maia jures, kui ka üht tükki pöllo maad, mis tulinge wärrawa jures, kartuhwlide al prukida, agga ka se eest hoolt kanda et need 2 raudwarra härga, mis sinna paigale jäid heasti sawad hoitud ja üllespetud.

Maddise puma tännise perremehhega, Maddis Silla piddas Mõisa Herra selle wölla parrast selletust mis temmal wiimsest tenistusse aastast Mõisaga jänud, ning arwas sedda sest rahhast selgeks, mis Matwei Silla Kihhelkonna Kohto ees selle Maddise puma eest rentiks pakkunud, ning sestsammast rahhast jäi ülle 13 Rubla, mis Herra Koggokonna Tallitaja Alexei Silla kätte wälja maksis et sellega lahtisanud perremehhe Matwei Silla wölgo, mis süggisel 1867 kunni 23 Aprilli Ku päwani 1868 aastani Maggasimi aita sündinud, wõiks tassuda ja wähhendada.

Kui nüüd Mõisa herra läbbi Koggokonna Kohtoliikmete jures ollemisses, needsinnatses asjad ollid toimetud andis Tallitaja pärrast sedda weel Kapra külla rentnikkudele Maggasimi aidast odra semet wälja, ning pärrast sedda läks iggaüks omma koio.