Sel 19mal Oktober 1868 aastal töstis Lauda perre rentnik Liso Mölder kaebtust se ülle et Ado Padik jubba mitme aasta eest temma õnsa mehhe käest ühhe allasi laenand mis sesamma Ado Padik agga nüüd ennam ei tahha temma kätte anda. Kui nüüd Ado Pasik selle polest lasti arro anda, siis andis sesamma sedda selletust Protokolli, et temma olle ühhe weikse Allasi, mis pöörhagiks nimmetakse Liso õnsa mehhele annud ning ülleselle weel neile ühhe wakka Kartuhwli semet laenand, ning et ta neid Kumbagit ei olle taggasi sanud siis ei wõi ta ka sedda allasid mitte kätte anda. Sewasto agga ütles Liso Mölder et Ado Padik olleks õiete teind kui ta sedda Kartuhwli wölgo sel kewwadel olleks kätte noudnud, kui se puma warrandus weel temma ja temma mehhe õddede ja emma wahhel jäggamatta olli, selle ärrakadddunud weikse pöörhagi, mis 5-6 naela wagind lubbas ta üllesotsida ehk sedda au Kombel maksta.

Se peäle mõistis Koggokonna Wallitsus: et Liso Mölder nipaljo, kui se pöörhaak wäärt peab Ado Padikile maksma, need Kartuhwlis agga peab Liso Mölder pool wakka ning Liso mehhe sössarad, kes pole Alexei Mölderi warra parriad pole wakka tullewa süggisel ärramaksma, sewasto agga töotas Ado Padik sedda allasit mis tännini temma käes, nüüd warsti Liso Molderi katte taggasi anda