Laimjala Mõisas sel 17mal Decembri k.p 1868 sealsammas ollid kous Koggokonna Tallitaja Eestseisjad ja Koggokonna wollimehhed ja piddasid nou kuidas selsinnatsel aial, mil ni suur wilja pudus ülleüldse keige rahwa seas, ning ka ses Koggokondas seläbbi nälja hädda karta on, et sel süggisle wägga wähhe wilja Maggasini aita wõis sissemakstud sada, sedda Koggokonda, kunni tullewa leikuse aiani leiwa wilja puduse eest wõiks hoida. Kui nüüd nende Koggokonnawallitsusse liikmete nou weel se läbbi hopis arraks jäi, sest et ka Pangi Kohhuski siit palwe peäle ommalt poolt ei olle wõinud wiljaabbi lubbada, siis arwasid nemmad heaks omma Mõisa Herrat palluda järrele kulata, kas kuski poolt wilka peaks osta sama, sest et siin walla Maggasini laekas ommetigi Rahha seismas on, mis eest sedda, Kohto lubbaga, wõiks ostetud sada.

Kui nüüd Mõisa Herra sedda palwet hea melega olli kuulda wõtnud, siis lubbas temma nihästi Tallinas kui ka Perno linnas kirja läbbi järrel kulata, kus keiga allama hinna eest Rukkid osta saab, ning kui se sowitud arro kätte jouab siis arwas Herra sedda Koggokonna wallitsussega ühhenoulisselt heaks et Koggokond sedda wilja omma ühtlasse abbiga sel talwel ärra towad, ning Maggasini wallitsejad seddasamma ni alwa hinna eest, kui ial wõimalik leiwapuduliste Koggokonnaliikmetele müwad, nenda et sel wisil laekast wõetud Rahha jälle osast saab sinnasammase taggasi makstud.