PROTOKOLL

Laimjala: Protokollid (1868-1891)

LeidandmedEAA.2558.1.12
Kaader
23
24
Daatum07.11.1869
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Alexei Silla Vallavanem
Jakow Salm Kohtumees
P. Wesberg Kirjutaja

Laimjala Mõisas sel 7mal November 1869

Üllemal nimmetud päwal ollid Laimjala Mõisa pärris Herra von Rennenkampf noudmisse peäle kokko tulnud:

1, Koggokonna Tallitaja Alexei Silla, Koggokonna Kohto Peamehhe Kiril Saar assemel, kes sel korral mu tarwilisse toimetamisse pärrast ei wõinud issi tulla

2. Koggokonna Kohtomees Jakow Salm,

3, Koggokonna Kirjotaja P. Wesberg

Seälsammas panni Mõisa Herra Koggokonna Kohto ette sedda kaebtust et mitto selle walla tallokohha renntikko jubba minnewa aastast sadik omma renti maksu wõlgo jänud ning nüüd, kui ka se aastane rentimaksu aeg kontrakti seädusse wasto, ammo mödas, ei wanna egga se aastast wölgo selletama ei tulle, ning sepärrast karta on et holetus ehk wõimato luggu rentnikkude polest karta olleks; ning andis Koggokonna Kohtule tähhendust et piddid nende wõlgnikkeede likuwad warra minnema järrele waatma ning kui sedda tarwis leidwad, kirja üllespannema.

Kui nüüd Koggokonna Kohto liikmed nisugguse Herra noudmisse peaäle nende wõlgnikkude warra laksid järrele waatma, siis leiti, et need wõlgnikkud selle wõlla kustutamisseks omma se aastasest leikusse warrandustest ennamiste nipaljo ollid paigale hoidnud kui seks ennamiste tarwis lähheb ning et agga parema hinna ootmisse ning süggisesse wägga roppo te pärrast nende rentimaks ni wägga pitkali oli wennind. Nüüd läks Koggokonna Kohhus wimaks weel ühhe wõlgnikko rentija jute, kes Örläkki puma peäl, mis Mõisa ma piris, nimmega Iwan Paist, siis leiti sedda rentnikko ennast koddund ärra ollewad, temma naene .... agga sai, kui Kohtomehhed ütlessid, mikspärrast nemmad sia tulnud, wägga wihhaseks, ähwardas, kui nemmad peaksid julgema ühtegi asja temma warrandussest Kepputada, seddamaid ropsimögaga neile wasato näggo anda, ning kui küssisid, kus nende weiksed ja muud lomad on, siis ütles neid metsas ollewad, mis agga wägga seädusse wasto olli, sest et se mets jo mõisa heinama on mis sel süggisesel märjal aial ellajatte tampimisse läbbi hopis saab rikkutud.

Sest et nüüd se naene ähwardmiasse ja mitme santi ja kõlbmatta sanaga Koggokonna Kohtoliikmete meelt olli pahhandanud, ja peälegi se rentnik Iwan Paist issi koddust olli ärraläinud jäi se ülleskirjotaminne seäl hopis toimetamatta. Pärrast sedda luggu, sai se assi Mõisa Herrale teäda antus, ning et jubba öhto olli kätte jõudnud jäi eddespiddiseks Kohto noupiddamisse holeks, mis nende kangekaelste ja kässowastaste Örlakki kohha täniste piddajatte, isseerranid selle kurja naese karristamisseks tulleb tehha.

Sellesamma Iwan Paistile andis Moisa herra Koggokonna Kohtomehhe Kiril Saar ning Tallitaja Aleksei Silla jures ollemisses arro et tullewa Jurripäwast sedda Öörlakki pumaad ärra wõttab ning Jwan Paist ommale aegsaste uut kohta peäb murretsema.

Laimjala Mõisas sel 7mal November 1869

Üllemal nimmetud päwal ollid Laimjala Mõisa pärris Herra von Rennenkampf noudmisse peäle kokko tulnud:

1, Koggokonna Tallitaja Alexei Silla, Koggokonna Kohto Peamehhe Kiril Saar assemel, kes sel korral mu tarwilisse toimetamisse pärrast ei wõinud issi tulla

2. Koggokonna Kohtomees Jakow Salm,

3, Koggokonna Kirjotaja P. Wesberg

Seälsammas panni Mõisa Herra Koggokonna Kohto ette sedda kaebtust et mitto selle walla tallokohha renntikko jubba minnewa aastast sadik omma renti maksu wõlgo jänud ning nüüd, kui ka se aastane rentimaksu aeg kontrakti seädusse wasto, ammo mödas, ei wanna egga se aastast wölgo selletama ei tulle, ning sepärrast karta on et holetus ehk wõimato luggu rentnikkude polest karta olleks; ning andis Koggokonna Kohtule tähhendust et piddid nende wõlgnikkeede likuwad warra minnema järrele waatma ning kui sedda tarwis leidwad, kirja üllespannema.

Kui nüüd Koggokonna Kohto liikmed nisugguse Herra noudmisse peaäle nende wõlgnikkude warra laksid järrele waatma, siis leiti, et need wõlgnikkud selle wõlla kustutamisseks omma se aastasest leikusse warrandustest ennamiste nipaljo ollid paigale hoidnud kui seks ennamiste tarwis lähheb ning et agga parema hinna ootmisse ning süggisesse wägga roppo te pärrast nende rentimaks ni wägga pitkali oli wennind. Nüüd läks Koggokonna Kohhus wimaks weel ühhe wõlgnikko rentija jute, kes Örläkki puma peäl, mis Mõisa ma piris, nimmega Iwan Paist, siis leiti sedda rentnikko ennast koddund ärra ollewad, temma naene .... agga sai, kui Kohtomehhed ütlessid, mikspärrast nemmad sia tulnud, wägga wihhaseks, ähwardas, kui nemmad peaksid julgema ühtegi asja temma warrandussest Kepputada, seddamaid ropsimögaga neile wasato näggo anda, ning kui küssisid, kus nende weiksed ja muud lomad on, siis ütles neid metsas ollewad, mis agga wägga seädusse wasto olli, sest et se mets jo mõisa heinama on mis sel süggisesel märjal aial ellajatte tampimisse läbbi hopis saab rikkutud.

Sest et nüüd se naene ähwardmiasse ja mitme santi ja kõlbmatta sanaga Koggokonna Kohtoliikmete meelt olli pahhandanud, ja peälegi se rentnik Iwan Paist issi koddust olli ärraläinud jäi se ülleskirjotaminne seäl hopis toimetamatta. Pärrast sedda luggu, sai se assi Mõisa Herrale teäda antus, ning et jubba öhto olli kätte jõudnud jäi eddespiddiseks Kohto noupiddamisse holeks, mis nende kangekaelste ja kässowastaste Örlakki kohha täniste piddajatte, isseerranid selle kurja naese karristamisseks tulleb tehha.

Sellesamma Iwan Paistile andis Moisa herra Koggokonna Kohtomehhe Kiril Saar ning Tallitaja Aleksei Silla jures ollemisses arro et tullewa Jurripäwast sedda Öörlakki pumaad ärra wõttab ning Jwan Paist ommale aegsaste uut kohta peäb murretsema.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS