Üllemal nimmetud päwal ollid (Koggokonna) Tallitaja kutsmisse peäle kokko tulnud Koggokonna wollimehhed ning Tallitaja abbimehhed ja sai siis Makoggokonna Seädusse ramato §26 järrel Maggasini aita üllewaatajaks wallitsetud:

Prido Mast, kes ka ühtlassi Tallitaja abbimees, ning Lutterusse ussulinne on.

Pärrast selle wallitseti Koggokonna wallitsusse ning Koggokonna Kohto kirjotajaks endine Peude Kirriko koolmeister P. Wesberg, kes jubba enne ühhe aia ses ammetis olnud.

Kui nüüd need kaks ammetmeest ollid wallitsetud sanud, peti nou keikede Koggokonna wallitsuste ammetipiddajatte palka pärrast ning seaäti:

1, Tallitaja palgaks, nenda kui tännini olnud aasta peäle 20 Rubla höbb rah.

2, Tallitaja abbimeestele, (ehk Eestseisjad) kummagile 6 Rubla h. r.

3, on Kirjotaja tännine 25 Rubla palka sanud, agga temma ütles selle palga nende toimetamiste wasto, mis ühhel Koggokonna ning ühtlassi Koggokonna Kohto Kirjotajal, tehja on, wägga wähhe ollewad ning noudis et temmale 1 Tsetwer Rukkid ning nisamma paljo odre Maggasinist tännise palga jure saaks lissatud; nenda kuidas uus Maggasini Reglement 23 Oktoebr 1869, (Goubernementi Zeitung No 14), Schema Litt C. sees on tähhendud. Et nüüd Koollimehhed sedda palga jurelissamist mitte ommast peast ei tohtinud lubbad jäi se assi siit poolt kahhewahhele ning saab kirjotaja selget rahha palka 25 Rubla ning pallub Kihhelkonna kohhut siit Koggokonna wallitsus sedda käsko anda et Kingli Koggokond kellega Laimjala Koggokonna Kohhus ühhendu, ka ommalt poolt Kirjotajale parrajat palka maksta sest muidogi on jubba sesamma kirjotaja Kingli Koggokonda tännini kui Koggokonna Kohto kirjotaja, hopis ilma palgata teninud.

Ülle selle sai kirjotajaga se kaup tehtud, et kui temma ammeti piddamisse aia sees suur hinge kirjotaminne peaks kätte tullema, ning temma sellega toime saab siis sedda ühhe isse makso eest, nenda kuidas Koggokonna wallitsussega issikeskis leppiwad, lubbab toimetada.

Tallitaja

Koggokonna Kohto peawannem

Tallitaja abbimees Prido Mast

Tallitaja abbimees Jwan Pöldes