PROTOKOLL

Laimjala: Protokollid (1868-1891)

LeidandmedEAA.2558.1.12
Kaader
28
29
Daatum17.04.1870
Protokolli number5
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Alexei Silla Vallavanem
Kiril Saar Peakohtumees

Tännasel päwal astus Moisa pärrisherra von Rennenkampf ette Kapra küllast Keerdi perre rentnikko Juhhan Ait lesknaene Kadri ning räkis Tallitaja ning Koggokonna Kohto liikmete jures ollemisses Herraga kuida nemmad jubba omma õnsa mehhega ennastele üht kaswattikko, nimmega Gegor Ait, olled wõtnud, ning kuida temma se lesk naene, sedda rent kohta Herra lubbaga parrast omma mehhe surma tännine kül ülles piddanud, nüüd agga sowib ja pallub Herrat et sedda kaswattikko, Gegor Ait, selle kontrakti põhja peäl, mis temma mehhega, Juhhan Ait, selle Keerdi pumaa pärrast Pärrisherraga kinnitud, selle Kohha rentnikkoks wõttaks seäda.

Kui nüüd Mõisa Herra leidis selle lesse naese palwet õige ning sedda noort meest laitmatta ollewad siis lubbas temma et sesamma selle Keerdi puma rentnik wõib olla, ning ka et temma renti seisus õigel aial Kihhelkonna Kohto läbbi saab kiinitud.

Se noor mees Gegor Ait agga töotas, et temma sedda wanna perrenaest, Kadri Ait, kui omma emma, tahhab armastussega, kunni temma surmani üllespiddada, sest et ta tedda lapsest sadik on kaswotanud, ning et temmal ommal lapsi ei olle, siis jääb ka pärrast temma (Kadri) surma, kui se Gegor sedda temma wasto täidab, mis töotanud, keik puma warra sellesammale.

Tännasel päwal astus Moisa pärrisherra von Rennenkampf ette Kapra küllast Keerdi perre rentnikko Juhhan Ait lesknaene Kadri ning räkis Tallitaja ning Koggokonna Kohto liikmete jures ollemisses Herraga kuida nemmad jubba omma õnsa mehhega ennastele üht kaswattikko, nimmega Gegor Ait, olled wõtnud, ning kuida temma se lesk naene, sedda rent kohta Herra lubbaga parrast omma mehhe surma tännine kül ülles piddanud, nüüd agga sowib ja pallub Herrat et sedda kaswattikko, Gegor Ait, selle kontrakti põhja peäl, mis temma mehhega, Juhhan Ait, selle Keerdi pumaa pärrast Pärrisherraga kinnitud, selle Kohha rentnikkoks wõttaks seäda.

Kui nüüd Mõisa Herra leidis selle lesse naese palwet õige ning sedda noort meest laitmatta ollewad siis lubbas temma et sesamma selle Keerdi puma rentnik wõib olla, ning ka et temma renti seisus õigel aial Kihhelkonna Kohto läbbi saab kiinitud.

Se noor mees Gegor Ait agga töotas, et temma sedda wanna perrenaest, Kadri Ait, kui omma emma, tahhab armastussega, kunni temma surmani üllespiddada, sest et ta tedda lapsest sadik on kaswotanud, ning et temmal ommal lapsi ei olle, siis jääb ka pärrast temma (Kadri) surma, kui se Gegor sedda temma wasto täidab, mis töotanud, keik puma warra sellesammale.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS