Koos olid, tallitaja: H. Pisa, abimehed: W. Mölder ja W. Poola, kohtupääwa pidamas.

Lena Makspuu astus ette ja kaebab, et kahe aasta eest ostnud tema siit wabrikust 20 naela ehted ja saatnud neid oma õele Waemla mõisa, Waemla moisa kutseri Johann Pisaga. Mõne aja pärast toonud Joh. Pisa koti jälle tühjalt tagasi, aga mitte raha. Sell suil lasknud tema õde endile Waemla aidamehe läbi temalt küsida, kas ta raha kätte saanud? Tema saatnud sana tagasi, et tema küll koti tagasi saanud aga mitte raha.

Johann Pisa astus ette ja räägib wälja, et tema need ehted kahe aasta eest Lena Makspuu õele Waemla wiinud ja wähe aja pärast kui tema jälle Kärdele tulnud on Liisu Makspuu tühja kotti ja 3 rub. 75 Cop. raha temaga seia Lena Makspuule saatnd. Et temal aega ei olnud Lena Makspuu juure minna, jätnd ta oma naese kätte seda toimetada. Tema naene on koti ja raha L. Makspuule kätte annud.

Johann Pisa naene Liisa räägib wälja, et tema on Johann Endriga L. Makspuule sana saatnud, Lena Makspuu on tema juure tulnud ja omas toas on tema kotti ja raha: 3 rub. 75 Cop. Lena Makspuule kätte annud.

Mare Mopri, Joh. Pisa naese ema, astus ette ja räägib wälja, et tema ka toas on olnud ja näind kui tema tütar selle raha ja kotti L. Makspuule ära annud. Palju raha olnd, ei tea tema.

Liisu Makspuu räägib, et tema Joh. Pisaga raha seia saatnd, ja tänawu suwel oma õe poolt sana saanud, et õde seda raha pole weel saand.

Suud suud wasto jääwad Lena Makspuu ja Liisa Pisa waidlema. Et aga Lena Makspuul kedagi tunnistust ei ole, et ta seda raha pole saanud ja L. Pisa kindlasti selle peal seisab, et tema seda raha L. Makspuule annud, sellepärast ei wõind selle asja üle ühtegi otsust tehtud saada.

Seega sai kohtupääw lõpetud.