Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed. W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.

Postimees Johann Waldmann astus ette ja kaebab, et 13 Octobril sõitnud tema postiga seia, jätnud hobused Baroni köögi juure seisma ja wiinud Postitasku sisse. Besucher Andrus Kangur tulnud ka Baroni kööki ja küsinud Tamosna Postitaskut. Naad tulnud mõlemad wälja. Tema jäänud Christine Mählele üht kirja andma, kes Elise Mählega seal seisnud. Selle aja sees läinud Andrus Kangur Posti wankri juure, tõstnud wankri põlle ja tahtnud wist Tamosna Postitaskut wankrilt wõtta. Ühekorraga hakkanud hobused lõhkuma, kunni wabriku trummi peale, seal löönud wanker ümber ja kõik Posti pakkid ja kastid saanud maha pillatud; ka wanker saanud wiga, nõnda et selle wäljaparandamine temal 1 rub. 50 kop. maksma tulnud. Seal on tema Andrus Kankrile öölnud: Miks sa ikka ise lähed seda Taskut wankri pealt wõtma? Sa pead ootama, kunni ma sulle annan! Nüüd on sinu süü läbi hobused lõhkuma läinud! Andrus Kangur wastanud: "Mis mina neile tegin? Need on amu ka lõhkunud. Wiimaks on tema kord käega Andrus Kangru rindu lükkanud, ööldes: Tee et siit minema saad; Tasku on sull käes, mis sa enam ootad.

Joh. Waldmann nõuab, et A. Kangur tema wankri parandamise kulu 1 rub. 50 kop. peab tasuma.

Andrus Kangur, Hiiomaa Tamosna Besucher, astus ette, ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: 13m Octobril olnud tema Teschurnas. Post on tulnud, Direktori herra saatnud teda Posti taskut äratooma. Tema seisnud Tamosna juures tee äeres, kui Post tulnud. Tema küsinud Posti taskut. Postimees Joh. Waldmann sõitnud sanalausumatta edasi. Tema tulnud ta järel kunni Baroni kööki ja küsinud seal Posti taskut. Joh. Waldmann wastanud: "Sull on ikka suur häda, ole siin ehk kodu. Naad tulnud mõlemad wälja. Joh. Waldmann hakkanud Christine Mähle ja Elise Mählega juttule kes seal õues seisnud. Tema seisnud ka nende juures, selg wasta Postiwankert, mis ligi seisnud. Ühekorraga olnud üks weike raks kuulda, ja hobused hakkanud lõjkuma, kunni wabriku trummi peale, kus naad wankri ümber wiskanud ja kõik asjad ja pakkid maha pillanud. Ka Tamosna Postitasku leidnud tema sealt maast. Joh. Waldmann öölnud wabriku wahimehele Mihkel Malw: "Eks sina wõtnud mo hobused kinni? M. Malw wastanud: " Kus mina seda wõisin! Joh. Waldmann öölnud temale: Wotku kurat Besucherid! Sinu kuradi Mardiriideid mo hobused kartsid ja hakkasid lõhkema. Tema wastanud: "Ära sõima! Sull on sandid hobused, seepärast lõhkuwad. Need on enne ka lõhkunud. Seal löönud Joh. Waldmann temale kaks hoopi kruu wõtmega selja peale ja käskind teda ära minna. Seda löömist ja sõimamist on wabriku wahimees Mih. Malw pealt näinud ja kuulnud.

Christine Mähle, kaupmees N. Mähle emand, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et kui tema 13 Octobril Elise Mähle seltsis posti wastu läinud, pidanud postimees Joh. Waldmann omad hobused Baroni koogi juures kinni, et tall temale üks kiri olnud anda, käskinud ta neid ppdata kunni ta Postitasku ära annab. Sell ajal tulnud ka Besucher Andrus Kangur, küsinud Joh. Waldmanni järel ja läinud ka Baroni kööki. Kui naad jälle wälja tulnud ja Joh. Waldmann temale kirja ära annud, selle aja sees läinud Andrus Kangur Posti wankri juure. Kas A. Kangur midagi sealt wankri pealt puudutanud, wõi mitte, seda ei wõinud tema pimedas näha, aga warsi selle peale on hobused lõhkuma pannud.

Elise Mähle astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, need samad sanad kui Christine Mähle.

Mihkel Malw, wabriku wahimees, astus ette, ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et 13 Octobril kui Postiwanker trummi peal ümber wisatud saand, et Post hobused lõhkund, siis on Andrus Kangur ja Joh. Waldmann ükstõisega sanutlenud, aga missuguste sanadega, seda pole tema tähele pannud. Seal on Joh. Waldmann Andrus Kangrule par kord käega rindu lukkanud ja käskinud teda äraminna. Löömist ei ole tema näinud. Ei ole tema ka kuulnud ega tähele pannud et Joh. Waldmann A. Kangru Kroonu mundert oleks sõimanud.

Suud suud wastu jääwad A. Kangur ja Joh. Waldmann waidlema. A. Kangur jääb kindlaks, et Joh. Waldmann teda on kaks hoopi löönud ja tema mundert sõimanud. Joh. Waldmann ütleb: et tema A. Kangurt aga üksi käega lükkanud ja mitte löönud. Ei oe ta ka mitte tema mundert sõimanud.

See kohtu asi sai kõrgeauulise herra Hiiomaa Tamosna Direktorile ettepandud.