Protokoll XIX.
Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed. W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.
Postimees Johann Waldmann astus ette ja kaebab, et 13 Octobril söitnud tema postiga seia, jätnud hobused Baroni köögi juure seisma ja wiinud Postitasku sisse. Besucher Andrus Kangur tulnud ka Baroni kööki ja küsinud Tamosna Postitaskut. Naad tulnud mölemad wälja. Tema jäänud Christine Mählele üht kirja andma, kes Elise Mählega seal seisnud. Selle aja sees läinud Andrus Kangur Posti wankri juure, töstnud wankri pölle ja tahtnud wist Tamosna Postitaskut wankrilt wötta. Ühekorraga hakkanud hobused löhkuma, kunni wabriku trummi peale, seal löönud wanker ümber ja köik Posti pakkid ja kastid saanud maha pillatud; ka wanker saanud wiga, nönda et selle wäljaparandamine temal 1 rub. 50 kop. maksma tulnud. Seal on tema Andrus Kankrile öölnud: Miks sa ikka ise lähed seda Taskut wankri pealt wötma? Sa pead ootama, kunni ma sulle annan! Nüüd on sinu süü läbi hobused löhkuma läinud! Andrus Kangur wastanud: "Mis mina neile tegin? Need on amu ka löhkunud. Wiimaks on tema kord käega Andrus Kangru rindu lükkanud, ööldes: Tee et siit minema saad; Tasku on sull käes, mis sa enam ootad.
Joh. Waldmann nöuab, et A. Kangur tema wankri parandamise kulu 1 rub. 50 kop. peab tasuma.
Andrus Kangur, Hiiomaa Tamosna Besucher, astus ette, ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: 13m Octobril olnud tema Teschurnas. Post on tulnud, Direktori herra saatnud teda Posti taskut äratooma. Tema seisnud Tamosna juures tee äeres, kui Post tulnud. Tema küsinud Posti taskut. Postimees Joh. Waldmann söitnud sanalausumatta edasi. Tema tulnud ta järel kunni Baroni kööki ja küsinud seal Posti taskut. Joh. Waldmann wastanud: "Sull on ikka suur häda, ole siin ehk kodu. Naad tulnud mölemad wälja. Joh. Waldmann hakkanud Christine Mähle ja Elise Mählega juttule kes seal öues seisnud. Tema seisnud ka nende juures, selg wasta Postiwankert, mis ligi seisnud. Ühekorraga olnud üks weike raks kuulda, ja hobused hakkanud löhkuma, kunni wabriku trummi peale, kus naad wankri ümber wiskanud ja köik asjad ja pakkid maha pillanud. Ka Tamosna Postitasku leidnud tema sealt maast. Joh. Waldmann öölnud wabriku wahimehele Mihkel Malw: "Eks sina wötnud mo hobused kinni? M. Malw wastanud: " Kus mina seda wöisin! Joh. Waldmann öölnud temale: Wotku kurat Besucherid! Sinu kuradi Mardiriideid mo hobused kartsid ja hakkasid löhkoma. Tema wastanud: "Ära söima! Sull on sandid hobused, seepärast löhkuwad. Need on enne ka löhkunud. Seal löönud Joh. Waldmann temale kaks hoopi kruu wötmega selja peale ja käskind teda ära minna. Seda löömist ja söimamist on wabriku wahimees Mih. Malw pealt näinud ja kuulnud.
Christine Mähle, kaupmees N. Mähle emand, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et kui tema 13 Octobril Elise Mähle seltsis posti wastu läinud, pidanud postimees Joh. Waldmann omad hobused Baroni koogi juures kinni, et tall temale üks kiri olnud anda, käskinud ta neid oodata kunni ta Postitasku ära annab. Sell ajal tulnud ka Besucher Andrus Kangur, küsinud Joh. Waldmanni järel ja läinud ka Baroni kööki. Kui naad jälle wälja tulnud ja Joh. Waldmann temale kirja ära annud, selle aja sees läinud Andrus Kangur Posti wankri juure. Kas A. Kangur midagi sealt wankri pealt puudutanud, wöi mitte, seda ei wöinud tema pimedas näha, aga warsi selle peale on hobused löhkuma pannud.
Elise Mähle astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, need samad sanad kui Christine Mähle.
Mihkel Malw, wabriku wahimees, astus ette, ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et 13 Octobril kui Postiwanker trummi peal ümber wisatud saand, et Post hobused löhkund, siis on Andrus Kangur ja Joh. Waldmann ükstöisega sanutlenud, aga missuguste sanadega, seda pole tema tähele pannud. Seal on Joh. Waldmann Andrus Kangrule paar kord käega rindu lukkanud ja käskinud teda äraminna. Löömist ei ole tema näinud. Ei ole tema ka kuulnud ega tähele pannud et Joh. Waldmann A. Kangru Kroonu mundert oleks söimanud.
Suud suud wastu jääwad A. Kangur ja Joh. Waldmann waidlema. A. Kangur jääb kindlaks, et Joh. Waldmann teda on kaks hoopi löönud ja tema mundert söimanud. Joh. Waldmann ütleb: et tema A. Kangurt aga üksi käega lükkanud ja mitte löönud. Ei ole ta ka mitte tema mundert söimanud.
See kohtu asi sai kõrgeauulise herra Hiiomaa Tamosna Direktorile ettepandud.
Protokoll XIX.
Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed. W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.
Postimees Johann Waldmann astus ette ja kaebab, et 13 Octobril söitnud tema postiga seia, jätnud hobused Baroni köögi juure seisma ja wiinud Postitasku sisse. Besucher Andrus Kangur tulnud ka Baroni kööki ja küsinud Tamosna Postitaskut. Naad tulnud mölemad wälja. Tema jäänud Christine Mählele üht kirja andma, kes Elise Mählega seal seisnud. Selle aja sees läinud Andrus Kangur Posti wankri juure, töstnud wankri pölle ja tahtnud wist Tamosna Postitaskut wankrilt wötta. Ühekorraga hakkanud hobused löhkuma, kunni wabriku trummi peale, seal löönud wanker ümber ja köik Posti pakkid ja kastid saanud maha pillatud; ka wanker saanud wiga, nönda et selle wäljaparandamine temal 1 rub. 50 kop. maksma tulnud. Seal on tema Andrus Kankrile öölnud: Miks sa ikka ise lähed seda Taskut wankri pealt wötma? Sa pead ootama, kunni ma sulle annan! Nüüd on sinu süü läbi hobused löhkuma läinud! Andrus Kangur wastanud: "Mis mina neile tegin? Need on amu ka löhkunud. Wiimaks on tema kord käega Andrus Kangru rindu lükkanud, ööldes: Tee et siit minema saad; Tasku on sull käes, mis sa enam ootad.
Joh. Waldmann nöuab, et A. Kangur tema wankri parandamise kulu 1 rub. 50 kop. peab tasuma.
Andrus Kangur, Hiiomaa Tamosna Besucher, astus ette, ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: 13m Octobril olnud tema Teschurnas. Post on tulnud, Direktori herra saatnud teda Posti taskut äratooma. Tema seisnud Tamosna juures tee äeres, kui Post tulnud. Tema küsinud Posti taskut. Postimees Joh. Waldmann söitnud sanalausumatta edasi. Tema tulnud ta järel kunni Baroni kööki ja küsinud seal Posti taskut. Joh. Waldmann wastanud: "Sull on ikka suur häda, ole siin ehk kodu. Naad tulnud mölemad wälja. Joh. Waldmann hakkanud Christine Mähle ja Elise Mählega juttule kes seal öues seisnud. Tema seisnud ka nende juures, selg wasta Postiwankert, mis ligi seisnud. Ühekorraga olnud üks weike raks kuulda, ja hobused hakkanud löhkuma, kunni wabriku trummi peale, kus naad wankri ümber wiskanud ja köik asjad ja pakkid maha pillanud. Ka Tamosna Postitasku leidnud tema sealt maast. Joh. Waldmann öölnud wabriku wahimehele Mihkel Malw: "Eks sina wötnud mo hobused kinni? M. Malw wastanud: " Kus mina seda wöisin! Joh. Waldmann öölnud temale: Wotku kurat Besucherid! Sinu kuradi Mardiriideid mo hobused kartsid ja hakkasid löhkoma. Tema wastanud: "Ära söima! Sull on sandid hobused, seepärast löhkuwad. Need on enne ka löhkunud. Seal löönud Joh. Waldmann temale kaks hoopi kruu wötmega selja peale ja käskind teda ära minna. Seda löömist ja söimamist on wabriku wahimees Mih. Malw pealt näinud ja kuulnud.
Christine Mähle, kaupmees N. Mähle emand, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et kui tema 13 Octobril Elise Mähle seltsis posti wastu läinud, pidanud postimees Joh. Waldmann omad hobused Baroni koogi juures kinni, et tall temale üks kiri olnud anda, käskinud ta neid oodata kunni ta Postitasku ära annab. Sell ajal tulnud ka Besucher Andrus Kangur, küsinud Joh. Waldmanni järel ja läinud ka Baroni kööki. Kui naad jälle wälja tulnud ja Joh. Waldmann temale kirja ära annud, selle aja sees läinud Andrus Kangur Posti wankri juure. Kas A. Kangur midagi sealt wankri pealt puudutanud, wöi mitte, seda ei wöinud tema pimedas näha, aga warsi selle peale on hobused löhkuma pannud.
Elise Mähle astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, need samad sanad kui Christine Mähle.
Mihkel Malw, wabriku wahimees, astus ette, ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et 13 Octobril kui Postiwanker trummi peal ümber wisatud saand, et Post hobused löhkund, siis on Andrus Kangur ja Joh. Waldmann ükstöisega sanutlenud, aga missuguste sanadega, seda pole tema tähele pannud. Seal on Joh. Waldmann Andrus Kangrule paar kord käega rindu lukkanud ja käskinud teda äraminna. Löömist ei ole tema näinud. Ei ole tema ka kuulnud ega tähele pannud et Joh. Waldmann A. Kangru Kroonu mundert oleks söimanud.
Suud suud wastu jääwad A. Kangur ja Joh. Waldmann waidlema. A. Kangur jääb kindlaks, et Joh. Waldmann teda on kaks hoopi löönud ja tema mundert söimanud. Joh. Waldmann ütleb: et tema A. Kangurt aga üksi käega lükkanud ja mitte löönud. Ei ole ta ka mitte tema mundert söimanud.
See kohtu asi sai kõrgeauulise herra Hiiomaa Tamosna Direktorile ettepandud.
