Johannes Kask, Hiiomaa Tamosna Besucher, astus ette ja kaebab: Eile õhtul 7 Novembril olnud tema Teschurnas. Herra Direktor käskinud teda Postitaskut äratuua. Tema tulnud wabriku kontori. Wabriku tasku ja Tamosna Tasku seisnud kontori kojas. Postimees Johann Waldmann olnud ka seal ja olnud wähe joomane. Tema ootnud, ka ta teda kässiks Posti taskut ärawõtta. Aga ta ei käskinud. Tema küsinud: Kas tohin Tamosna Posti tasku ära wiia? Joh. Waldmann wastanud: "Mitte enne kui mina luban. Tema küsinud: "Kaua ma siis pean ootama? ja wõtnud ise Posti taskust kinni. Joh. Waldmann wastanud: Taskud enne ei sa kui herrad kontori tulewad. Tema öölnud: Siis ma pean minema ja seda herra Direktorile ütlema. Joh. Waldmann hakkanud tema (kuue) sineli nööpi kinni ja wastanud: Wõid minna, aga enne pane Tasku seia maha. Tema läinud ja rääkinud, herra Director käskinud seda Tallitajale ülesanda. Tema tulnud jälle kontori ja küsind taskut. Joh. Waldmann wastanud: Ei wõi weel saada. Tema öölnud: Siis annan seda herra Direktori käsu peal Tallitajale üles. Joh. Waldmann wastand: Wõid anda! Tema annud seda Tallitajale üles ja tulnud jälle wabriku kontori. Siis olnud kontor lahti ja Joh. Waldmann ja herra Voullaire seal. Joh. Waldmann öölnud: Nüüd wõid oma tasku saada, kirjutaja herra on siin. Herra Voullaire wastanud: Mull ei ole Tamosna taskuga asja, seda wõid warsi ära anda kui seia jouad, minu peal ei pruugi oodata. Ja mõnele korrale kinnitanud herra Voullaire seda.
Seda asja on wabriku wahimees Andrus Sinik pealt kuulnud ja näinud.
Johann Waldmann, postimees, astus ette, ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja: et tema selle pärast Taskut Johannes Kask kätte ei annud, et ta peab ootama kunni wabriku tasku lahti saab tehtud. Wahest on wabriku tasku sees ka weel kirjasi herra Tamosna Direktorile. See on nõnda kontori herrade käsk. Joh. Kask käinud seda oma herrale ja ka Tallitajale rääkimas, tulnud tagasi, siis olnud kontor lahti ja ta annud talle tasku.
Andrus Sinik, wabriku wahimees, astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja need samad sanad kui Johannes Kask.
Suud suud wasto jääwad igaüks oma wäljarääkimise juure.
See asi sai kõrgeauulise herra Hiiomaa Tamosna Direktorile alandlikult ettepandud.
Johannes Kask, Hiiomaa Tamosna Besucher, astus ette ja kaebab: Eile õhtul 7 Novembril olnud tema Teschurnas. Herra Direktor käskinud teda Postitaskut äratuua. Tema tulnud wabriku kontori. Wabriku tasku ja Tamosna Tasku seisnud kontori kojas. Postimees Johann Waldmann olnud ka seal ja olnud wähe joomane. Tema ootnud, ka ta teda kässiks Posti taskut ärawõtta. Aga ta ei käskinud. Tema küsinud: Kas tohin Tamosna Posti tasku ära wiia? Joh. Waldmann wastanud: "Mitte enne kui mina luban. Tema küsinud: "Kaua ma siis pean ootama? ja wõtnud ise Posti taskust kinni. Joh. Waldmann wastanud: Taskud enne ei sa kui herrad kontori tulewad. Tema öölnud: Siis ma pean minema ja seda herra Direktorile ütlema. Joh. Waldmann hakkanud tema (kuue) sineli nööpi kinni ja wastanud: Wõid minna, aga enne pane Tasku seia maha. Tema läinud ja rääkinud, herra Director käskinud seda Tallitajale ülesanda. Tema tulnud jälle kontori ja küsind taskut. Joh. Waldmann wastanud: Ei wõi weel saada. Tema öölnud: Siis annan seda herra Direktori käsu peal Tallitajale üles. Joh. Waldmann wastand: Wõid anda! Tema annud seda Tallitajale üles ja tulnud jälle wabriku kontori. Siis olnud kontor lahti ja Joh. Waldmann ja herra Voullaire seal. Joh. Waldmann öölnud: Nüüd wõid oma tasku saada, kirjutaja herra on siin. Herra Voullaire wastanud: Mull ei ole Tamosna taskuga asja, seda wõid warsi ära anda kui seia jouad, minu peal ei pruugi oodata. Ja mõnele korrale kinnitanud herra Voullaire seda.
Seda asja on wabriku wahimees Andrus Sinik pealt kuulnud ja näinud.
Johann Waldmann, postimees, astus ette, ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja: et tema selle pärast Taskut Johannes Kask kätte ei annud, et ta peab ootama kunni wabriku tasku lahti saab tehtud. Wahest on wabriku tasku sees ka weel kirjasi herra Tamosna Direktorile. See on nõnda kontori herrade käsk. Joh. Kask käinud seda oma herrale ja ka Tallitajale rääkimas, tulnud tagasi, siis olnud kontor lahti ja ta annud talle tasku.
Andrus Sinik, wabriku wahimees, astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja need samad sanad kui Johannes Kask.
Suud suud wasto jääwad igaüks oma wäljarääkimise juure.
See asi sai kõrgeauulise herra Hiiomaa Tamosna Direktorile alandlikult ettepandud.
