Sel 28 Junil 1882
Kaebas Päkohtumees Mihkel Klaos et kui temma ameti talituse päl wäljan ollun sis om tema Unikülla Kõrtsi jures Jaan Roilandi koko sanu, kelle käest rahha sisse nõuda om, tema om Jaan Roilandi käest sis rahha nõudnu, mes päle sis Jaan Roiland temale üts kõrd kõrwa päle lönu ja pallus et kohus seda inemist trahwiks.
Jaan Roiland wastutas selle päle et Mihkel Klaos om ilma tema lubata tema mõdust wina ja õllut jonu ja om teda sõimanu sis om tema Mihkel Klaose henda jurest ärra tõuganu. Kohtumees Johan Jansen ja walla kassak Jaan Sawik om teda lönuwa ja sis temma taskust wiena pudeli wälja wõttnu ja sis om Mihkel Klaos tõistega tema kodu tullno ja seal surt lärmi tennu. Need inemiset olluwa keik jobnu.
Jaan Roiland andis tunistajas ülles: Josep Tenno ja Johan Sulp Haslawast, Jaan Zobel Krimanist, Jaan Austre Krimanist ja Kullamäe Jaan Prikko ja Wenne Jaan Wäimees Johan Komusaar.
Unikülla kõrtsimees Josep Tenno tunnistas et Päkohtumees Mihkel Klaos küssinu Jaan Roilandi käest trahwi raha ja ütelnu kui sinna ei massa sis mina sinno risu ehk Oksi selle päle lönu Jaan Roiland kõrwa päle Mihkel Klaosele.
Johan Pruks tunistas et kui Mihkel Klaos selle Jaan Roilandile üttelnu: "Sinol om ka 6 Rbl trahwi massa kui sinna ei massab saab risutu" Selle päle lönu Jaan Roiland üts kõrd Mihkel Klaosele kõrwa päle.
Kohtumees Johan Jansen tunnistas nisama walla kassak Jaan Sawik tunistas nisamma.
Samo Woltre Haslawast tunnistas sel 12 Julil 1882 et kui kohtumehe Tensu maja om lännu sis ei olle need sanut seal majan üttegi tülli temma ja kohtumehe om targu ollnu. Jaan Roiland om essi lärmitsenu ja Krimani mees Jaan om ütelnu "Sedda wõimust teil ei olle et Teije meije Perremehhe ärrawiede meit om 25 meest."
Mihkel Põdder tunistas sel 19 Julil s.a. et tema Tenso tallon olnud kui lärmi om kuldnu ja kohtumehe ja kassak ei olle jobnu ollun ja Päkohtumes ei olle Jaan Roilandi naist puttnu. Üts inemine Tenso tallust üttelnu: Sedda wõimu teil ei olle et Teije meije Perremehe ärra wiede.
Karl Rosenthal tunisas sel 26 Julil s.a et kui mohtumehe ja kassak Tensu Tallun käino sis ei olle kohtumeeste poolt üttegi lärmi tehtut ja kohtumehe ei olle jobnu ollan.
Johan Kommusaar tunnistas sel 26 Julil s.a et kui Kohtumehe Tensu tallon käinuwa sis ei olle tülli ei ka lärmi midagi ollnu üts Krimani mees Jaan ja Haslawa mees Jaan Prikko om üttelnuwa kohtumeestele: seda wõimust teil ei olle et teije meije Perremehe ärra wiede. Kohtumehe ei olle tülli tennu.
Kohtumees Rein Anko tunistas sel 9 Augustil 1882, et tema edimest tülli man ei olla ollu ja kui nemma keik kohtumehe Tensu tallu jure läinu sis lubanu Jaan Roiland keiki läbbi pessa ja pakkunu temale wiena. Seal tallon ollun 30 mest ja seal ütteldu seda wõimu teil ei olle et Teije Perremehhe ärra wija sade.
9 Augustil sai
Otsus: et se assi Tallurahwa Säduse Ramatu § 1005 perra sest 1860 astast Keiserlikko Tarto Sillakohtu kätte antu om.
Kohtumees
Johan Link XXX
Johan Udel XXX
Peter Luha XXX
Sel 28 Junil 1882
Kaebas Päkohtumees Mihkel Klaos et kui temma ameti talituse päl wäljan ollun sis om tema Unikülla Kõrtsi jures Jaan Roilandi koko sanu, kelle käest rahha sisse nõuda om, tema om Jaan Roilandi käest sis rahha nõudnu, mes päle sis Jaan Roiland temale üts kõrd kõrwa päle lönu ja pallus et kohus seda inemist trahwiks.
Jaan Roiland wastutas selle päle et Mihkel Klaos om ilma tema lubata tema mõdust wina ja õllut jonu ja om teda sõimanu sis om tema Mihkel Klaose henda jurest ärra tõuganu. Kohtumees Johan Jansen ja walla kassak Jaan Sawik om teda lönuwa ja sis temma taskust wiena pudeli wälja wõttnu ja sis om Mihkel Klaos tõistega tema kodu tullno ja seal surt lärmi tennu. Need inemiset olluwa keik jobnu.
Jaan Roiland andis tunistajas ülles: Josep Tenno ja Johan Sulp Haslawast, Jaan Zobel Krimanist, Jaan Austre Krimanist ja Kullamäe Jaan Prikko ja Wenne Jaan Wäimees Johan Komusaar.
Unikülla kõrtsimees Josep Tenno tunnistas et Päkohtumees Mihkel Klaos küssinu Jaan Roilandi käest trahwi raha ja ütelnu kui sinna ei massa sis mina sinno risu ehk Oksi selle päle lönu Jaan Roiland kõrwa päle Mihkel Klaosele.
Johan Pruks tunistas et kui Mihkel Klaos selle Jaan Roilandile üttelnu: "Sinol om ka 6 Rbl trahwi massa kui sinna ei massab saab risutu" Selle päle lönu Jaan Roiland üts kõrd Mihkel Klaosele kõrwa päle.
Kohtumees Johan Jansen tunnistas nisama walla kassak Jaan Sawik tunistas nisamma.
Samo Woltre Haslawast tunnistas sel 12 Julil 1882 et kui kohtumehe Tensu maja om lännu sis ei olle need sanut seal majan üttegi tülli temma ja kohtumehe om targu ollnu. Jaan Roiland om essi lärmitsenu ja Krimani mees Jaan om ütelnu "Sedda wõimust teil ei olle et Teije meije Perremehhe ärrawiede meit om 25 meest."
Mihkel Põdder tunistas sel 19 Julil s.a. et tema Tenso tallon olnud kui lärmi om kuldnu ja kohtumehe ja kassak ei olle jobnu ollun ja Päkohtumes ei olle Jaan Roilandi naist puttnu. Üts inemine Tenso tallust üttelnu: Sedda wõimu teil ei olle et Teije meije Perremehe ärra wiede.
Karl Rosenthal tunisas sel 26 Julil s.a et kui mohtumehe ja kassak Tensu Tallun käino sis ei olle kohtumeeste poolt üttegi lärmi tehtut ja kohtumehe ei olle jobnu ollan.
Johan Kommusaar tunnistas sel 26 Julil s.a et kui Kohtumehe Tensu tallon käinuwa sis ei olle tülli ei ka lärmi midagi ollnu üts Krimani mees Jaan ja Haslawa mees Jaan Prikko om üttelnuwa kohtumeestele: seda wõimust teil ei olle et teije meije Perremehe ärra wiede. Kohtumehe ei olle tülli tennu.
Kohtumees Rein Anko tunistas sel 9 Augustil 1882, et tema edimest tülli man ei olla ollu ja kui nemma keik kohtumehe Tensu tallu jure läinu sis lubanu Jaan Roiland keiki läbbi pessa ja pakkunu temale wiena. Seal tallon ollun 30 mest ja seal ütteldu seda wõimu teil ei olle et Teije Perremehhe ärra wija sade.
9 Augustil sai
Otsus: et se assi Tallurahwa Säduse Ramatu § 1005 perra sest 1860 astast Keiserlikko Tarto Sillakohtu kätte antu om.
Kohtumees
Johan Link XXX
Johan Udel XXX
Peter Luha XXX
