Kärdla wabriku walitsuse poolt sai sissekaebatud.
4m Novembril sai Kärdla wabriku walitsuse poolt, wabriku õuetöömees Peter Karjamaa kirjadega Kõrgesaare mõisa herra Grahw Ungern Sternbergi juure. Ta jõudnud õigel ajal senna, saanud sealt teised kirjad, üks kiri, üks anweisung ja üks Telegramm, mis igaüks ise ümbriku sees ja pealeselle weel kõik kolm ühe suurema ümbriku sisse olnud pandud, Tellegrammi juures olnud 35 kop. raha, mis ta weel sellesama pääwa õhtuks Kärdele pidanud tooma. Grahwi herra kinkinud talle ka üks rubla raha, et ta kirjadega ruttaks. Peter Karjamaa jäänud aga Pihla kõrtsu wiina jööma ja ei tulnud enne koju kui 5 Novm. öösel. Ei annudki ise enam kirjasi ära. 6m Novem. said need tema kodund äratoodud, mis aga kõik olid lahtitehtud ja raha 35 kop. tellegrammi juurest ärawõetud.
Peter Karjamaa, wabriku õuetöömees astus ette ja räägib wälja, et tema 4 Novembril homikul siit kirjadega õigel ajal Kõrgesaare jõudnud ja Grahwi herrali kirjad äraannud. Tema saanud sealt süüa, Grahwi herra kinkinud ka üks rubla raha, annud talle 3 (kolm) kirja kaasa ja käskinud teda ruttada, et weel sellesama pääwa õhtuks Kärdele jõuaks. Tema tulnud kunni Röiki, Pihla kõrtsu, joonud seal wiina ja jäänud joobnuks. Teisel homikul leidnud ta ennast Röigi mõisa kojas magamast. Tema mõtelnud, nüüd olen ma hoopis hiline, ja läinud jälle tagasi Pihla kõrtsu. Et tall raha ei olnud, wõtnud ta selle tee peal kõik need kolm kirja lahti ja raha selle Tellegrammi juurest ära. Peale lõuna hakkanud ta tulema ja jõudnud öösel koju. Teisel homikul äratanud teda Priido Kalju üles, selle käsuga, et ülewaatja G. Jõesberg teda kutsub. Tema pannud ennast riide, pannud need kirjad oma woodi peapadja alla ja läinud ise ära Nõmba külase. Tema ei julgenud neid enam wälja anda, et ta nii hiljaks nende kirjadega jäänud ja neid lahti on kiskunud ja Tellegrammi raha 35 kop. sealt juurest ärawõtnud. Peale tema äraminekut on Joh. Lundberg need kirjad G. Jõesberg kätte wiinud.
Prido Kalju, wabriku õuetöömees astus ette ja räägib wälja, et ülewaatja teda homikul saatnud Peter Karjamaale ütlema, et ta ruttu kirjad ära tooks. Peter Karjamaa maganud weel. Tema äratanud teda üles ja Annud käsu. P. Karjamaa wastanud: Mine aga sina peale! Ma panen ennast riide ja tulen warsi.
Johann Lundberg, wabriku õuetöömees astus ette ja räkis wälja, et G. Joesberg teda saatnud waatama kus P. Karjamaa nii kauaks jääb. Tema läinud senna, P. Karjamaa ei olnud kodu. Ema arwanud et ta juba wabriku on läinud. Jõesberg käsu peale läinud ta teist kord senna tagasi. Ema seisnud toas püsti, need kolm kirja ta käes, ja nutnud. Palunud teda neid kirjasi ära wiia, öölnud et ta ei tea kus ta poeg siis läinud. Tema toonud kirjad Jõesberg kätte, kes neid Baroni herra kätte wiinud.
Et Peter Karjamaa ema Kreet wäga wana, 77 a. ja haiglane, et kohto ette ei wõi tulla, läks Tallitaja tema juure teda ülekuulama.
Kreet Karjamaa rääkinud wälja, et tema näinud et tema poeg midagi oma woodi peapadja alla pannud. Kui Joh. Lundberg kirjasi küsimas käinud ja äraläinud, läinud tema waatama, ja leidnud sealt need kirjad. Tema meel saanud kurwaks. Kui Joh. Lundberg jälle tulnud, annud ta neid temale ära ja palunud ära wiia.
See kohtuasi saab kõrgestauustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale alandlikult ettepandud.
Kärdla wabriku walitsuse poolt sai sissekaebatud.
4m Novembril sai Kärdla wabriku walitsuse poolt, wabriku õuetöömees Peter Karjamaa kirjadega Kõrgesaare mõisa herra Grahw Ungern Sternbergi juure. Ta jõudnud õigel ajal senna, saanud sealt teised kirjad, üks kiri, üks anweisung ja üks Telegramm, mis igaüks ise ümbriku sees ja pealeselle weel kõik kolm ühe suurema ümbriku sisse olnud pandud, Tellegrammi juures olnud 35 kop. raha, mis ta weel sellesama pääwa õhtuks Kärdele pidanud tooma. Grahwi herra kinkinud talle ka üks rubla raha, et ta kirjadega ruttaks. Peter Karjamaa jäänud aga Pihla kõrtsu wiina jööma ja ei tulnud enne koju kui 5 Novm. öösel. Ei annudki ise enam kirjasi ära. 6m Novem. said need tema kodund äratoodud, mis aga kõik olid lahtitehtud ja raha 35 kop. tellegrammi juurest ärawõetud.
Peter Karjamaa, wabriku õuetöömees astus ette ja räägib wälja, et tema 4 Novembril homikul siit kirjadega õigel ajal Kõrgesaare jõudnud ja Grahwi herrali kirjad äraannud. Tema saanud sealt süüa, Grahwi herra kinkinud ka üks rubla raha, annud talle 3 (kolm) kirja kaasa ja käskinud teda ruttada, et weel sellesama pääwa õhtuks Kärdele jõuaks. Tema tulnud kunni Röiki, Pihla kõrtsu, joonud seal wiina ja jäänud joobnuks. Teisel homikul leidnud ta ennast Röigi mõisa kojas magamast. Tema mõtelnud, nüüd olen ma hoopis hiline, ja läinud jälle tagasi Pihla kõrtsu. Et tall raha ei olnud, wõtnud ta selle tee peal kõik need kolm kirja lahti ja raha selle Tellegrammi juurest ära. Peale lõuna hakkanud ta tulema ja jõudnud öösel koju. Teisel homikul äratanud teda Priido Kalju üles, selle käsuga, et ülewaatja G. Jõesberg teda kutsub. Tema pannud ennast riide, pannud need kirjad oma woodi peapadja alla ja läinud ise ära Nõmba külase. Tema ei julgenud neid enam wälja anda, et ta nii hiljaks nende kirjadega jäänud ja neid lahti on kiskunud ja Tellegrammi raha 35 kop. sealt juurest ärawõtnud. Peale tema äraminekut on Joh. Lundberg need kirjad G. Jõesberg kätte wiinud.
Prido Kalju, wabriku õuetöömees astus ette ja räägib wälja, et ülewaatja teda homikul saatnud Peter Karjamaale ütlema, et ta ruttu kirjad ära tooks. Peter Karjamaa maganud weel. Tema äratanud teda üles ja Annud käsu. P. Karjamaa wastanud: Mine aga sina peale! Ma panen ennast riide ja tulen warsi.
Johann Lundberg, wabriku õuetöömees astus ette ja räkis wälja, et G. Joesberg teda saatnud waatama kus P. Karjamaa nii kauaks jääb. Tema läinud senna, P. Karjamaa ei olnud kodu. Ema arwanud et ta juba wabriku on läinud. Jõesberg käsu peale läinud ta teist kord senna tagasi. Ema seisnud toas püsti, need kolm kirja ta käes, ja nutnud. Palunud teda neid kirjasi ära wiia, öölnud et ta ei tea kus ta poeg siis läinud. Tema toonud kirjad Jõesberg kätte, kes neid Baroni herra kätte wiinud.
Et Peter Karjamaa ema Kreet wäga wana, 77 a. ja haiglane, et kohto ette ei wõi tulla, läks Tallitaja tema juure teda ülekuulama.
Kreet Karjamaa rääkinud wälja, et tema näinud et tema poeg midagi oma woodi peapadja alla pannud. Kui Joh. Lundberg kirjasi küsimas käinud ja äraläinud, läinud tema waatama, ja leidnud sealt need kirjad. Tema meel saanud kurwaks. Kui Joh. Lundberg jälle tulnud, annud ta neid temale ära ja palunud ära wiia.
See kohtuasi saab kõrgestauustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale alandlikult ettepandud.
