PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1884-1887)

LeidandmedEAA.2827.1.5
Kaader
164
165
166
Daatum14.03.1887
Protokolli numberVI,7
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Märkused

Grahw Ungern Sternberg metsa wal. ettepandud 16 May 87 Nr 75 all.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja
H Pisa Peakohtumees
Willem Poola Willem Poola Abikohtumees
W Mölder Abikohtumees

Koos olid Tallitaja H. Pisa, abimehed W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.

Grahw Ungern Sternberg metsawalitsus kaebas sisse, et alamalnimetatud wabriku mehed oma renditud heinamaa tiinude pealt Tammistes oma enese lubaga puid maha raiunud:

Jüri Rehesaar 1 kask 9 tolli känd 1 rub 20 kop
1 dto 8 -,,- -,,- - 90
1 dto 7 -,,- -,,- - 82
Summa 2 rub 92 kop
Andrus Tocht 1 Kask 11 tolli känd 1 rub 80 kop
1 dto 9 -,,- -,,- 1 20
1 dto 7 -,,- -,,- - 82
Summa 3 Rub. 82 kop.
Willem Ecker 1 Kask 10 tolli känd 1 rub. 38 kop
7 dto 7 -,,- -,,- a 82 kop 5 74
4 dto 6 -,,- -,,- a 69 kop. 2 76
2 Leppa 6 -,,- -,,- a 50 kop. 1 -
Summa 10 rub 88 kop
Peter Takking 1 kask 8 tolli känd - rub 90 kop
1 Lepp 6 -,,- -,,- - 50
Summa 1 40
Ado Ounapuu 1 kask 6 tolli känd - rub  69 kop
1 Lepp 6 -,,- -,,- - 50
Summa 1 rub 19 kop
Andrus Lüll 2 kaske 7 tolli, a 82 kop 1 rub 64 kop
7 dto 6 -,,- a 69 kop. 4 83
Summa 6 rub 47 kop

Seda puude raiumist on kaks wannutatud metsawahti, P. Tikkerpuu ja G. Brenner ülesewõtnud.

Täna sai see asi siin kogukonna kohtu ees ülekuulatud.

Peet Tikkerpuu, Kroogi metsawaht, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et tema, G. Brenner, Tareste metsawaht ja P. Jääger, Kärdla metsawaht metsawalitseja herra käsu peale Tammisto läinud, need maharaiutud puud üleswõtnud, järel mõõtnud ja pitserinud. Kes neid maha raiunud, tiinu peremehed, wõi teised, ei tea tema, ja kes seda metsawalitsusele ülesannud, et tea tema ka mitte.

Gustav Brenner, Tareste metsawaht astus ette ja räägib wälja niisama kui P. Tikkerpuu.

Peter Jääger, Kärdla metsawaht, astus ette ja räägib wälja, niisama kui P. Tikkerpuu.

Peter Koppel, Alato metsawaht, astus ette ja sai see asi tall ettepandud ja temalt küsitud, nende maharaiutud puude pärast, rääkis P. Koppel wälja, et kui tesed metsawahid Tammisto tulnud, neid puid üleswõtma, kutsnud naad teda ka ligi. Tema tunnistab nende puude kohta järgmiselt: Need 3 kasepuud, mis Jüri Rehesaar laastamise ajal oma tiinu pealt maha raiuda lasknud, olnud pealt ärakuiwanud, tüwist üksi toored. 3 kaske mis Andrus Tocht maharaiuda lasknud, neist olnud üks (11 tolline) juba minewal kewadel tormist pooleks murtud, ja kaks olnud ladwast ärakuiwanud. Need 14 puud mis W. Ecker laastamise ajal oma tiinu pealt maharaiuda lasknud, olnud kõik weikesed kressid, pealt peenikesed, aga et naad üsna juurepealt ärawõetud, on känd paks. Ei ühtegi head ega tarwilist puud polnud nende seas. Need 2 puud mis P. Takking maharaiunud, olnud üks kuiwa ladwaga, teise raiunud ta oma heinakoka alla oksteks. Need 2 puud Ado Ounapuu tiinu peal on temal teadmatta, kes neid raiunud ehk millal? Andrus Lüll tiinu peale on tema läinud, siis olnud 4 puud juba mahawõetud. Tema küsinud: Kuidas tohite toored puid maha wõtta? Mehed wastanud: "Naene, kelle see tiin on, käskis meid heinamaajägu puid peale jätta, mis üle seda, maha laastada. Näitanud ka sedeli, et luba on laastada. Sedeli peal olnud aga luba üksi paiud ja kadakaid laastada. Tema keelanud neid kõwaste et naad mitte puid maha ei wõtta. Mis naad teinud, on naad üle tema keelu teinud.

Jüri Rehesaar astus ette ja räägib wälja, et kui tema need tiinud rentinud, olnud see üsna rägastik, mis eest tema 4 rub. renti maksnud. Tema on seal koledasti tööd teinud ja laastanud. Mõne aasta eest on tema 5 rub. 40 kop. eest palkisid sealt pealt ostnud. Tunamullu on mõis sealt pealt lasknud 5 1/2 sülda halgu raiuda. Seda ränka sealt kokku korjates ja heinamaad puhastades, on temale hirmust waewa maksnud ja pole sest midagi tasumist saanud. Mitte ühte oksagi ei wõinud ta ära tuua, nii peenikesed raad need olnud. Tema on sealt sakkaid üleskiskunud ja 1 männik kaeru nende kohtade peale külwanud. Nüüd on heinamaa juba ülesharitud, nõnda et mõis 2 rub. renti juure pani. Oma heinamaad on tema laastanud, aga iial mitte ilma lubata ega salaja. Puid mis keeldud ja heinamaale kasuks, pole tema iial maha raiunud. Need kolm weikest kaske mis tema laastamise ajal maharaiuda lasknud, olnud kõhnad, ladwast kuiwanud, mis kaswama ei sündinud ja heinamaale raisuks oleks jäänud.

Andrus Tocht räägib wälja, et temal on laastamise sedel olnud, salaja pole tema oma heinamaad laastanud. Et need räga tiinud on, tahawad tubli laastamist, ja mõisa walitsuse käsk on, et heinamaa peab saama ülesharitud. Ei ühte puud mis kõlblik, pole tema maha raiuda lasknud. Need kaebatud kolm puud olnud wiletsad. 1 tormist pooleks murtud ja 2 kuiwanud latwadega.

Willem Ecker astus ette ja räägib wälja, et tema oma heinamaad lasknud laastada, metsawahi silma all ja lubasedeliga ja mitte salaja. Tema on aga üksi neid maha wõtta lasknud, mis wiletsad, weikesed kressid, ja wanast kännust wõsunud puukesed olnud. Mitte ühte ei olnud mis kaewamiseks kõlbuline oleks olnud. Seda teab ka metsawaht tunnistada. Üksi heinamaa puhastamiseks on tema laastanud, mitte puude kasu pärast, sest temal on prii puud.

Peter Takking astus ette ja räägib wälja, et tema heina tegemise järel laastamise sedeli wõtnud ja laastamise ajal ühe weikese kuiwa ladwaga puu maharaiunud, teise oma heina koha alla.

Ado Ounapuu astus ette ja räägib wälja et tema luba sedeli peal laastanud ja siis in need kaks weikest puud maharaiutud saanud. Kannud on ehk küll 6 tolli juure pealt, aga puud olnud weikesed, peenikesed kressid, mis kaswama ei kõlbanud.

Andrus Lüll naene Wiio Lüll, astus ette ja räägib wälja, et tema heinamaa tiin teise otsa pealt weel üsna räga on ja ta külamehed laastama saatnud, mis tarwis temal lubasedel olnud. Seal on mõned weikesed puud maha wõetud, mis aga suured asjad ei olnd.

Otsust ei wõinud selle kohtuasjale teha, sest et need puud mitte warastud pole saanud ja mitte head puud ei olnud. See Protokoll sai Grahw Ungern Sternberg metsawalitsusele ettepandud.

Seega sai kohtupääw lõpetud.

Koos olid Tallitaja H. Pisa, abimehed W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.

Grahw Ungern Sternberg metsawalitsus kaebas sisse, et alamalnimetatud wabriku mehed oma renditud heinamaa tiinude pealt Tammistes oma enese lubaga puid maha raiunud:

Jüri Rehesaar 1 kask 9 tolli känd 1 rub 20 kop
1 dto 8 -,,- -,,- - 90
1 dto 7 -,,- -,,- - 82
Summa 2 rub 92 kop
Andrus Tocht 1 Kask 11 tolli känd 1 rub 80 kop
1 dto 9 -,,- -,,- 1 20
1 dto 7 -,,- -,,- - 82
Summa 3 Rub. 82 kop.
Willem Ecker 1 Kask 10 tolli känd 1 rub. 38 kop
7 dto 7 -,,- -,,- a 82 kop 5 74
4 dto 6 -,,- -,,- a 69 kop. 2 76
2 Leppa 6 -,,- -,,- a 50 kop. 1 -
Summa 10 rub 88 kop
Peter Takking 1 kask 8 tolli känd - rub 90 kop
1 Lepp 6 -,,- -,,- - 50
Summa 1 40
Ado Ounapuu 1 kask 6 tolli känd - rub  69 kop
1 Lepp 6 -,,- -,,- - 50
Summa 1 rub 19 kop
Andrus Lüll 2 kaske 7 tolli, a 82 kop 1 rub 64 kop
7 dto 6 -,,- a 69 kop. 4 83
Summa 6 rub 47 kop

Seda puude raiumist on kaks wannutatud metsawahti, P. Tikkerpuu ja G. Brenner ülesewõtnud.

Täna sai see asi siin kogukonna kohtu ees ülekuulatud.

Peet Tikkerpuu, Kroogi metsawaht, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et tema, G. Brenner, Tareste metsawaht ja P. Jääger, Kärdla metsawaht metsawalitseja herra käsu peale Tammisto läinud, need maharaiutud puud üleswõtnud, järel mõõtnud ja pitserinud. Kes neid maha raiunud, tiinu peremehed, wõi teised, ei tea tema, ja kes seda metsawalitsusele ülesannud, et tea tema ka mitte.

Gustav Brenner, Tareste metsawaht astus ette ja räägib wälja niisama kui P. Tikkerpuu.

Peter Jääger, Kärdla metsawaht, astus ette ja räägib wälja, niisama kui P. Tikkerpuu.

Peter Koppel, Alato metsawaht, astus ette ja sai see asi tall ettepandud ja temalt küsitud, nende maharaiutud puude pärast, rääkis P. Koppel wälja, et kui tesed metsawahid Tammisto tulnud, neid puid üleswõtma, kutsnud naad teda ka ligi. Tema tunnistab nende puude kohta järgmiselt: Need 3 kasepuud, mis Jüri Rehesaar laastamise ajal oma tiinu pealt maha raiuda lasknud, olnud pealt ärakuiwanud, tüwist üksi toored. 3 kaske mis Andrus Tocht maharaiuda lasknud, neist olnud üks (11 tolline) juba minewal kewadel tormist pooleks murtud, ja kaks olnud ladwast ärakuiwanud. Need 14 puud mis W. Ecker laastamise ajal oma tiinu pealt maharaiuda lasknud, olnud kõik weikesed kressid, pealt peenikesed, aga et naad üsna juurepealt ärawõetud, on känd paks. Ei ühtegi head ega tarwilist puud polnud nende seas. Need 2 puud mis P. Takking maharaiunud, olnud üks kuiwa ladwaga, teise raiunud ta oma heinakoka alla oksteks. Need 2 puud Ado Ounapuu tiinu peal on temal teadmatta, kes neid raiunud ehk millal? Andrus Lüll tiinu peale on tema läinud, siis olnud 4 puud juba mahawõetud. Tema küsinud: Kuidas tohite toored puid maha wõtta? Mehed wastanud: "Naene, kelle see tiin on, käskis meid heinamaajägu puid peale jätta, mis üle seda, maha laastada. Näitanud ka sedeli, et luba on laastada. Sedeli peal olnud aga luba üksi paiud ja kadakaid laastada. Tema keelanud neid kõwaste et naad mitte puid maha ei wõtta. Mis naad teinud, on naad üle tema keelu teinud.

Jüri Rehesaar astus ette ja räägib wälja, et kui tema need tiinud rentinud, olnud see üsna rägastik, mis eest tema 4 rub. renti maksnud. Tema on seal koledasti tööd teinud ja laastanud. Mõne aasta eest on tema 5 rub. 40 kop. eest palkisid sealt pealt ostnud. Tunamullu on mõis sealt pealt lasknud 5 1/2 sülda halgu raiuda. Seda ränka sealt kokku korjates ja heinamaad puhastades, on temale hirmust waewa maksnud ja pole sest midagi tasumist saanud. Mitte ühte oksagi ei wõinud ta ära tuua, nii peenikesed raad need olnud. Tema on sealt sakkaid üleskiskunud ja 1 männik kaeru nende kohtade peale külwanud. Nüüd on heinamaa juba ülesharitud, nõnda et mõis 2 rub. renti juure pani. Oma heinamaad on tema laastanud, aga iial mitte ilma lubata ega salaja. Puid mis keeldud ja heinamaale kasuks, pole tema iial maha raiunud. Need kolm weikest kaske mis tema laastamise ajal maharaiuda lasknud, olnud kõhnad, ladwast kuiwanud, mis kaswama ei sündinud ja heinamaale raisuks oleks jäänud.

Andrus Tocht räägib wälja, et temal on laastamise sedel olnud, salaja pole tema oma heinamaad laastanud. Et need räga tiinud on, tahawad tubli laastamist, ja mõisa walitsuse käsk on, et heinamaa peab saama ülesharitud. Ei ühte puud mis kõlblik, pole tema maha raiuda lasknud. Need kaebatud kolm puud olnud wiletsad. 1 tormist pooleks murtud ja 2 kuiwanud latwadega.

Willem Ecker astus ette ja räägib wälja, et tema oma heinamaad lasknud laastada, metsawahi silma all ja lubasedeliga ja mitte salaja. Tema on aga üksi neid maha wõtta lasknud, mis wiletsad, weikesed kressid, ja wanast kännust wõsunud puukesed olnud. Mitte ühte ei olnud mis kaewamiseks kõlbuline oleks olnud. Seda teab ka metsawaht tunnistada. Üksi heinamaa puhastamiseks on tema laastanud, mitte puude kasu pärast, sest temal on prii puud.

Peter Takking astus ette ja räägib wälja, et tema heina tegemise järel laastamise sedeli wõtnud ja laastamise ajal ühe weikese kuiwa ladwaga puu maharaiunud, teise oma heina koha alla.

Ado Ounapuu astus ette ja räägib wälja et tema luba sedeli peal laastanud ja siis in need kaks weikest puud maharaiutud saanud. Kannud on ehk küll 6 tolli juure pealt, aga puud olnud weikesed, peenikesed kressid, mis kaswama ei kõlbanud.

Andrus Lüll naene Wiio Lüll, astus ette ja räägib wälja, et tema heinamaa tiin teise otsa pealt weel üsna räga on ja ta külamehed laastama saatnud, mis tarwis temal lubasedel olnud. Seal on mõned weikesed puud maha wõetud, mis aga suured asjad ei olnd.

Otsust ei wõinud selle kohtuasjale teha, sest et need puud mitte warastud pole saanud ja mitte head puud ei olnud. See Protokoll sai Grahw Ungern Sternberg metsawalitsusele ettepandud.

Seega sai kohtupääw lõpetud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS