Sääduslikult oliwa keik Karraski Walla läsjade Wöörmündrit kokko tallitud, nink sai neilt küsitus kui nimelt.
I Johani lesk Miina Seeme Wöörmündret Jaan Seeme, nink Johann Karrask said ette kutsotus nink pidiwat üles andma, kas kiik warandus käes mes üles woetu om? kes wälja ütlesid, et mes tol ajal kui Talu rendi pääle sai antud, nink wõlglaisil ära mastud sai, kiik üle jäänu warandus alale om. Nink om weel perandajail wõlga tasoda 47 Rbl, kos sel aastal 30 Rbl peäb ära mastus saama, nink jääb weel 1888 ajastajas 17 Rbl massa.
Wöörmünder Jaan Seeme, nink Johann Karrask andsit Kohtol teeda, et perändaja olewat 200 Rbl maja pääle wõlga teinut, keda tema mitte tetta es woi, sis palume et perandaja Jaan Seeme enamb edes päidi rentnik Jaan Tullus käest renti wasta ei tohi wotta, ainult Wöörmündret ütsinda, selle et tema mitte ütsinda perandaja ei ole, enge ka toise latse sest osa jago peawa saama, nink se wõlg obis meie teedmatta tettu om.
Sai ette kutsotus perandaja Jaan Seeme nink temal Wöörmündride kaibus ette loetus sai kes wälja ütles et om kull wõlga teinut keda tema ka isi lubas ara massa, sest et Rehe tare Schindli kattus 170 Rbl massma oli tulnut, nink kolm ajastad jargi mööda kõhn Põllo Saak oli, sis pidin manu lainama, kui mino Wöörmündret soowiwat, woin mina rehnung neile ette anda, et mitte raha ilm asjanda prukinu ei ole. Oma se aasta 30 Rbl masso peräst palus kannatamist, sest et mitte woimalik massa ei ole.
Rentniku J Tullus käest rendi wasta wotmise ära keeldmise perast ütles, et temal ka sest kasu ei ole, nink woiwa Wöörmündret wasta wõtta, ja ka peris herral masso massa.
Wöörmündrit lepisid niida, et massab 7 Rbl J. Karraskil ära, nink jääb 40 Rbl massa, kelle eest tema ennegi protsent peäb massma. Ja rendi wasta wotmist lubasid ka Jaan Seemel, ent et mitte wõlga edes pidi tetta ei tohi ilm et Wöörmündrit sest kedagi ei tija.
Pääkohtomees J. Rocht
Kohtomees M. Wõsu
"
Kirjotaja as. R Grünberg [Allkiri]
Copia 2. Märtil Kihel.kohtu sadeto "
Sääduslikult oliwa keik Karraski Walla läsjade Wöörmündrit kokko tallitud, nink sai neilt küsitus kui nimelt.
I Johani lesk Miina Seeme Wöörmündret Jaan Seeme, nink Johann Karrask said ette kutsotus nink pidiwat üles andma, kas kiik warandus käes mes üles woetu om? kes wälja ütlesid, et mes tol ajal kui Talu rendi pääle sai antud, nink wõlglaisil ära mastud sai, kiik üle jäänu warandus alale om. Nink om weel perandajail wõlga tasoda 47 Rbl, kos sel aastal 30 Rbl peäb ära mastus saama, nink jääb weel 1888 ajastajas 17 Rbl massa.
Wöörmünder Jaan Seeme, nink Johann Karrask andsit Kohtol teeda, et perändaja olewat 200 Rbl maja pääle wõlga teinut, keda tema mitte tetta es woi, sis palume et perandaja Jaan Seeme enamb edes päidi rentnik Jaan Tullus käest renti wasta ei tohi wotta, ainult Wöörmündret ütsinda, selle et tema mitte ütsinda perandaja ei ole, enge ka toise latse sest osa jago peawa saama, nink se wõlg obis meie teedmatta tettu om.
Sai ette kutsotus perandaja Jaan Seeme nink temal Wöörmündride kaibus ette loetus sai kes wälja ütles et om kull wõlga teinut keda tema ka isi lubas ara massa, sest et Rehe tare Schindli kattus 170 Rbl massma oli tulnut, nink kolm ajastad jargi mööda kõhn Põllo Saak oli, sis pidin manu lainama, kui mino Wöörmündret soowiwat, woin mina rehnung neile ette anda, et mitte raha ilm asjanda prukinu ei ole. Oma se aasta 30 Rbl masso peräst palus kannatamist, sest et mitte woimalik massa ei ole.
Rentniku J Tullus käest rendi wasta wotmise ära keeldmise perast ütles, et temal ka sest kasu ei ole, nink woiwa Wöörmündret wasta wõtta, ja ka peris herral masso massa.
Wöörmündrit lepisid niida, et massab 7 Rbl J. Karraskil ära, nink jääb 40 Rbl massa, kelle eest tema ennegi protsent peäb massma. Ja rendi wasta wotmist lubasid ka Jaan Seemel, ent et mitte wõlga edes pidi tetta ei tohi ilm et Wöörmündrit sest kedagi ei tija.
Pääkohtomees J. Rocht
Kohtomees M. Wõsu
"
Kirjotaja as. R Grünberg [Allkiri]
Copia 2. Märtil Kihel.kohtu sadeto "
