Ülemal nimetud päwal kaebas Keikuste wallast Mihail Sepp ning kaebas et tema olla nüüd pastu laada aeg Kuresare linnas olnud ning Laimjala wallast Ado Pippu olnud ka seal, ning ostnud omale obuse, ja tema olla oma obuse ära müünud, ning Ado Pippu pallunud tema obuse ristad ning rege oma kätte kojo tulla, sepärast et palja obusega on waene minna, ja tema olla ka keelmatta lubanud, ja pannud oma kraami ka senna ree peale ja palunud teda ära tuua, seal olnud obuse riie heina kes üks kahhe wakkane möödu köit, leiwa koit ja karbid, ja üks köis, aga Ado Pippu olla muist kraami ära toonud, ning kahhewakkast kotti, ja leiwa kotti, ja karbid polla tema mitte ära toonud.

Se peale kutsuti ette Ado Pippu kes selle kaebtusse peale wastust andis, et Mihail Sep polla seda kahhewakast möedu kotti, ja leiwa kotta ning kaerpa mitte senna ree peale pannud, tema olla lubanud soola minna wõtma ja olla selle kahhewakase kotti oma kätte wötnud, ja need asjad mis sinna ree peale pandud olla tema truwiste ära toonud.

Siis mõistis kohhus se pärast et neil kumagid poolt paremad tunnistust ei olnud, selle kadunud asjade kraami pooleks; seega jäid molemad rahule.