Laimjala mõisas sel 12mal Webruari ku pääwal aastal 1880
Kokko olid tulnud
1 Kogukonna Kohtu pea Wassilij Tiits
2 Kohtumees kinglist Iwan Rüütel
Siis astus ette kingli wallast Larjon Lesk ning kaebas et sealt sammast wallast Iwan Soat olnud 1879mal aastal temal kaks pääwa töös olnud, ja muud hinda ei wötnud, kui palunud hobust siis kui tema kewadel töhhe hakkab minema, kunni wirtsu, ja Larjon Lesk olla ka seda lubanud, aga kui se aeg kätte tulnud siis olla tema issi ka teise päwa ennem wirtsu läinud, ja teise päwa omiku olla se Iwan Soat ka minema hakkanud ning tulnud hobust saama ja tema naene olla annud, aga se Iwan Soat olla omale weel teisi mehhi seltsi wötnud nõnda et neid wiis meest oli olnud.
Ja se Larjon Lesk olla issi suure wäina peal nende wastu tulnud aga seal olnud tema meel pahha selle pärast et Iwan Soat nenda palju mehhi peale wötnud, ning et nemad teda selle wastu palunud, on ta lubanud neid Wirtsu minna ja sealt hobuse tagasi saata, aga nemad polla seda töotust pidanud ja nendel olnud nõu weel wirtsust edasi minna. Ja Larjon Lesk on kuiwastu tulnud ja seal hobust tagasi otanud, ja kui se aeg kauaks läinud, olla tema sealt järele akanud minema ja Nihhatu mõisa juurest neid kätte saanud.
Se peale sai Iwan Soat ette kutsutud kes selle kaebtuse peale wastust andis, et tema olla kahheks päewaks hobuse kauplenud, ja siis olnud weel lõuna aeg alles kui naad Wirtsus olnud, se pärast olla nemad arwanud õhtaks Watla maele jöudwad, ja sealt obuse tagasi saata. Aga Larjon Lesk olla neid üks werst teipool Nihhato mõisad kätte saanud ja sealt hobuse tagasi toonud.
Aga et nemda kogukonna kohtu otsusega rahhul ei olnud kuida siin protokollis 1880 No 1 tunnistab, jäid 1se saaremaa Kihhelkonna Kohtu alla antud.
Laimjala mõisas sel 12mal Webruari ku pääwal aastal 1880
Kokko olid tulnud
1 Kogukonna Kohtu pea Wassilij Tiits
2 Kohtumees kinglist Iwan Rüütel
Siis astus ette kingli wallast Larjon Lesk ning kaebas et sealt sammast wallast Iwan Soat olnud 1879mal aastal temal kaks pääwa töös olnud, ja muud hinda ei wötnud, kui palunud hobust siis kui tema kewadel töhhe hakkab minema, kunni wirtsu, ja Larjon Lesk olla ka seda lubanud, aga kui se aeg kätte tulnud siis olla tema issi ka teise päwa ennem wirtsu läinud, ja teise päwa omiku olla se Iwan Soat ka minema hakkanud ning tulnud hobust saama ja tema naene olla annud, aga se Iwan Soat olla omale weel teisi mehhi seltsi wötnud nõnda et neid wiis meest oli olnud.
Ja se Larjon Lesk olla issi suure wäina peal nende wastu tulnud aga seal olnud tema meel pahha selle pärast et Iwan Soat nenda palju mehhi peale wötnud, ning et nemad teda selle wastu palunud, on ta lubanud neid Wirtsu minna ja sealt hobuse tagasi saata, aga nemad polla seda töotust pidanud ja nendel olnud nõu weel wirtsust edasi minna. Ja Larjon Lesk on kuiwastu tulnud ja seal hobust tagasi otanud, ja kui se aeg kauaks läinud, olla tema sealt järele akanud minema ja Nihhatu mõisa juurest neid kätte saanud.
Se peale sai Iwan Soat ette kutsutud kes selle kaebtuse peale wastust andis, et tema olla kahheks päewaks hobuse kauplenud, ja siis olnud weel lõuna aeg alles kui naad Wirtsus olnud, se pärast olla nemad arwanud õhtaks Watla maele jöudwad, ja sealt obuse tagasi saata. Aga Larjon Lesk olla neid üks werst teipool Nihhato mõisad kätte saanud ja sealt hobuse tagasi toonud.
Aga et nemda kogukonna kohtu otsusega rahhul ei olnud kuida siin protokollis 1880 No 1 tunnistab, jäid 1se saaremaa Kihhelkonna Kohtu alla antud.
