Selsammal ülemal nimetud päewal kaebas kingli wallast Iwan Wäli, et 1880al aastal Mihkli päewa aegus ühhel öösel Kaupmees Trüil Keiguste mõisa köökis tema naese kallal olnud, ja tema issi olla koju läinud. Ja tema naene Ekaterina tunnistas, et sell öösel tema olnud magama minemas, siis Trüil tulnud tema kambri ukse wahele, ja küssinud kas Jaen kodu olla, ja tema oli üttelnud Jaen läks koju, siis tulnud ta tema kallale, ja tema oli üttelnud ära tule ma likkan sind üle asseme äere, siis akanud ta teda kõdistama ja käristama ja ta oli üttelnud ära tee ma sure praegu ära, ja tema oli kostnud, kust sa sured kas persest. Se peale tulnud tema mees ära, ja siis olla tema ära kohkunud, ja ära minnes lönud temale põlwega kubese ja sest ajast olla temale kussemisse wiga külge akanud. see peale olla tema mees ta rinnust kinni akkanud ja küssinud mis mees sa siin oled, tapja wõi rööwel, siis olla ta kostnud, ei ole tapja ega rööwel, ma tahtsin nattuke jahtida.

Aga et se Kaupmees Trüil kogukonna Kohtu kässu wastu pani, ja Kohtu ette ei tulnud. Seepärast läksid nemad Keiserliku Kihhelkonna Kohtu juurest otsust saama.