Koos olid, Tallitaja, H. Pisa, abimehed W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.
Karl Raasemann, Kärdla wabriku walla mees, kellel siin Kärdla wabriku krundi peal üks maja on, astus ette ja räägib wälja, et tema poeg Karl kes oma naese ja lastega ka tema juures elab, tema käest wäga rohket ruumi nõuab. Seiamaale on üks kamber tema jäuks olnud, nüüd nõuab aga kaks kambrit ja pealeselle tahab weel nõnda ehitada et ta teisest otsast wõib sissekaia ja nõnda tema korter teistest lahus on. Tema enesel ei jä siis muud kui üks tuba kus oma naese ja haiglase tütrega peab elama. Tema ei wõi sellega leppida ja on oma pojale öölnud, et ta seda ei luba. Tema keelust hoolimatta tahab tema poeg Karl weel sell sügisel ehitamisega peale hakkata. Tema pojal ei ole aga mingisugust õigust tema majade üle. Tema on oma enese kuluga oma maja ehitanud ja pole tema lapsed keegi koppikat selle tarwis annud. Kõrwashoonetest on üks laut ja kelder mis tema poeg oma kuluga on ehitanud. Teine laut on tema oma. Ühe aida on tema T. Tõnn käest ostnud 25 rub. eest. Seda raha on poeg Karl küll wäljamaksnud, Selle eest on aga see raha, 2 rub. kuu kohta, mis tema wabrikust Pensioni saab, kolm aastat aega tema pojale Karlale jäänud. Tema naene Ingel on oma raha 100 rub. hõb. mis weel tema tüdruku põlwe teenistus on, selle maja ehitamise tarwis annud ja on see raha ka selle tarwis saanud ärapruugitud. Karel Raasemann palub, et kohus seda asja tema ja ta poja wahel seletaks.
Karl Rasemann, Karl Rasemann poeg, astus ette ja räägib wälja, et tema oma isamajast rohkem ruumi nõuab, et ta oma perega muidu läbi ei sa, ja tahab seepärast teist ust teha wälja käima, et majas enam rahu oleks. Ütleb, et temal isa majade kohta ka õigus on, sest tema on ehitamise ajal ka wahest töömeestele wäljamaksnud ja ka materiali tarwis annud, aga kui palju, seda ei ole ta üleskirjutanud. Pealeselle on ta ise ka seal juures palju tööd teinud Kelder ja üks laut on üsna tema omad, ka kõik wiljapuud aedas. Aidaga ku lugu nii kui isa seda rääkinud. Kui palju wõerasema majaehitamise tarwis raha annud, ei tea tema. Isa on ükskord öölnud, et ta 50 rub. on annud.
Suud suud wastu jääwad waidlema. Mõlemad jääwad oma wäljarääkimise juure kindlaks. Karl Rasemann ütleb: et isa temale see kümme (10) rub. weel eo ole kätte annud mis ta kihelkonna kohhus iga lapsele kinnitanud kui uueste abieluse astus. Teised lapsed on seda saanud.
Isa ütleb, et tema talle seda pakkunud aga poeg mitte wasto ei wõtnud. Siim Läck on seal olnud ja pealt näinud.
Siim Läck astus ette ja sai teda küsitud. Siim Läck ütleb, et tema ennemal ajal sagedast seal käinud, aga et selle asjast jutt oleks olnud, ei mäleta tema.
Ingel Rasemann, Karl Rasemann naene, astus ette ja palub, et saaks kohtu poolest üleswõetud need asjad mis tema majase toonud kui Karl Rasemanniga abieluse astus. Et kui tema mees ehk enne peaks surema kui tema, temal siis oma wõeralastega selle poolest ei oleks segadust karta:
Tema on majase kaasa toonud:
| 100 (ükssada) |
rub. mis majaehituse juures saanud ärakulutatud |
| 2 |
kommutit |
| 2 1/2 |
tosinat tassid |
| 2 |
suppilusikat platteritud |
| 10 |
teelusikat platteritud |
| 1 |
piilkann |
| 1 |
teekann |
| 1 |
mantkann |
| 1 |
dto (platteritud. |
| 1 |
leiwakorw |
| 1 |
riiete kirst |
| 4 |
laud lina |
| 1 |
tosin salwrätikuid |
| 1 1/2 |
tosinat uued kätterätikud |
| 6 |
tolmurätikut |
| 8 |
köögirätikut |
| 1 |
plekkist kohwimassin |
| 1 |
raud triikraud |
| 1 |
wilja asti |
| 2 |
silgu asti |
| 1 |
lehm |
| 2 |
siga 3/4 aast. wanad |
Tema mees Karl Rasemann tunnistab, et tema naene need praegunimettaud asjad ja ka see raha majase kaasa on toonud.
See Protokoll sai Keiserliku Hiiomaa kihelkonna kohtule ettepandud.
Koos olid, Tallitaja, H. Pisa, abimehed W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.
Karl Raasemann, Kärdla wabriku walla mees, kellel siin Kärdla wabriku krundi peal üks maja on, astus ette ja räägib wälja, et tema poeg Karl kes oma naese ja lastega ka tema juures elab, tema käest wäga rohket ruumi nõuab. Seiamaale on üks kamber tema jäuks olnud, nüüd nõuab aga kaks kambrit ja pealeselle tahab weel nõnda ehitada et ta teisest otsast wõib sissekaia ja nõnda tema korter teistest lahus on. Tema enesel ei jä siis muud kui üks tuba kus oma naese ja haiglase tütrega peab elama. Tema ei wõi sellega leppida ja on oma pojale öölnud, et ta seda ei luba. Tema keelust hoolimatta tahab tema poeg Karl weel sell sügisel ehitamisega peale hakkata. Tema pojal ei ole aga mingisugust õigust tema majade üle. Tema on oma enese kuluga oma maja ehitanud ja pole tema lapsed keegi koppikat selle tarwis annud. Kõrwashoonetest on üks laut ja kelder mis tema poeg oma kuluga on ehitanud. Teine laut on tema oma. Ühe aida on tema T. Tõnn käest ostnud 25 rub. eest. Seda raha on poeg Karl küll wäljamaksnud, Selle eest on aga see raha, 2 rub. kuu kohta, mis tema wabrikust Pensioni saab, kolm aastat aega tema pojale Karlale jäänud. Tema naene Ingel on oma raha 100 rub. hõb. mis weel tema tüdruku põlwe teenistus on, selle maja ehitamise tarwis annud ja on see raha ka selle tarwis saanud ärapruugitud. Karel Raasemann palub, et kohus seda asja tema ja ta poja wahel seletaks.
Karl Rasemann, Karl Rasemann poeg, astus ette ja räägib wälja, et tema oma isamajast rohkem ruumi nõuab, et ta oma perega muidu läbi ei sa, ja tahab seepärast teist ust teha wälja käima, et majas enam rahu oleks. Ütleb, et temal isa majade kohta ka õigus on, sest tema on ehitamise ajal ka wahest töömeestele wäljamaksnud ja ka materiali tarwis annud, aga kui palju, seda ei ole ta üleskirjutanud. Pealeselle on ta ise ka seal juures palju tööd teinud Kelder ja üks laut on üsna tema omad, ka kõik wiljapuud aedas. Aidaga ku lugu nii kui isa seda rääkinud. Kui palju wõerasema majaehitamise tarwis raha annud, ei tea tema. Isa on ükskord öölnud, et ta 50 rub. on annud.
Suud suud wastu jääwad waidlema. Mõlemad jääwad oma wäljarääkimise juure kindlaks. Karl Rasemann ütleb: et isa temale see kümme (10) rub. weel eo ole kätte annud mis ta kihelkonna kohhus iga lapsele kinnitanud kui uueste abieluse astus. Teised lapsed on seda saanud.
Isa ütleb, et tema talle seda pakkunud aga poeg mitte wasto ei wõtnud. Siim Läck on seal olnud ja pealt näinud.
Siim Läck astus ette ja sai teda küsitud. Siim Läck ütleb, et tema ennemal ajal sagedast seal käinud, aga et selle asjast jutt oleks olnud, ei mäleta tema.
Ingel Rasemann, Karl Rasemann naene, astus ette ja palub, et saaks kohtu poolest üleswõetud need asjad mis tema majase toonud kui Karl Rasemanniga abieluse astus. Et kui tema mees ehk enne peaks surema kui tema, temal siis oma wõeralastega selle poolest ei oleks segadust karta:
Tema on majase kaasa toonud:
| 100 (ükssada) |
rub. mis majaehituse juures saanud ärakulutatud |
| 2 |
kommutit |
| 2 1/2 |
tosinat tassid |
| 2 |
suppilusikat platteritud |
| 10 |
teelusikat platteritud |
| 1 |
piilkann |
| 1 |
teekann |
| 1 |
mantkann |
| 1 |
dto (platteritud. |
| 1 |
leiwakorw |
| 1 |
riiete kirst |
| 4 |
laud lina |
| 1 |
tosin salwrätikuid |
| 1 1/2 |
tosinat uued kätterätikud |
| 6 |
tolmurätikut |
| 8 |
köögirätikut |
| 1 |
plekkist kohwimassin |
| 1 |
raud triikraud |
| 1 |
wilja asti |
| 2 |
silgu asti |
| 1 |
lehm |
| 2 |
siga 3/4 aast. wanad |
Tema mees Karl Rasemann tunnistab, et tema naene need praegunimettaud asjad ja ka see raha majase kaasa on toonud.
See Protokoll sai Keiserliku Hiiomaa kihelkonna kohtule ettepandud.
