Nüüd kutsuti ette Laimjala wallast Mina ning Joan Redikson, ja siis pani kohhus nõnde ette kuida essimene Saarema Kihhelkonna Kohhus kogukonna Kohtule kirjaliku kässu annud, selle otsuse järele tehha kuidas neile 29al Oktoobri ku päewal mõestetud oli.

1 Nüüd küssis Kohhus seda aega kuud ja päewa mill Joan Mina juure pärisest jäenud oli. Et tema kuud ja päewa selgeste ei teadnud arwas tema ennast suurel nädalil pärisest senna jäenud; Siis arwas Kohhus läbi suurest nädalist kunni 30ma Aprilli ku päewani, et sest päewast on Joan oma palka mõisast ette wõtnud, seda wahhet leiti olewad kuus nädalid. Siis mõistis Kohhus selle aja eest 12 karnist rugid 8 kar odrad mehhe naesele tagasi maksma, ja seda 1882 aasta nõnde mõlemist teenitud palka oli weel kolm waka odrad mõisast saja. Seda wõttis Kohhus neile pooleks ja andis tunnistuse kirja et mõisa walitsus pidi selle naese jäo kohe kätte maksma.

2. Need kaks paari kintud jäid mehhel tagasi maksmatta, sest et neist willadest mis naene pruut kerjamisse aeg korjanud polla mees mitte midagid saanud, ja se kulu on ika talurahwa wahel pooleks, ja se pissike ööwel tunnistab mees wandega et ta polla mitte wiinud, ja se polla ka kellegi tarbiline olnud et seda oleks maksnud wiia.

Ja se wana kassukas maksnud kaks rubla, ja olla mehhe oma teenitud raha eest ostetud, 1882 aastal talwe oli mees mõisast teeninud nelli rubla kolmkümmend wiis koppikud ja mõisa Walitsus oli selle rahha naese kätte maksnud, ja sest rahast olla kahhe rubla eest kassukas ostetud, siis arwas kohhus et naesel selle kassuka üle mitte midagid õigust ei ole.

3. Nende ühe paari poolwiltste pükste eest mis naene küünalde järel raha olla arwas mõistis Kohhus mehhe 1 rubl maksma. Ja nõnde kahhe paari linuste pukste eest 1 rub 17 kop. Aga need kaks kirju Särki olla naese käes, ja naene neid mehe kätte ei anna, se pärast epole ka mehhel nende eest ka midagid maksa.

Aga mehel oli enne nõnde paari minemist kogukonna maksusi wõlgu 5 rubla ja seda on nemad paaris olemise aja sees ära maksnud.

Siis mõistis kohhus et mees naesele selle raha peab tagasi maksma. Ja nemad olla kaks põrsast ostnud, ja need maksnud 1 rubl. Siis wõttis Kohhus teisele teise põrsa ja mees peab naesele 50 koppikud maksma, sest et naene olla nõnde eest kaks tükki rugid leikanud.

Nüüd on mehhe summa kõik kokku mis tema naesele tagasi maksa on 7 rubla 67 koppikud. Ja selle paaris olemise aja sees olid nemad 1882 aastal sügise Kohu oksjoni pealt kolm lammast ostnud, ja siis nõnde olnud iga ühel üks tall, se on kokku kuus lammast, ja naesel olnud enne üks lammas ja sellel olnud ka üks tall. Nüüd mõistis Kohhus need kuus lammast pooleks, aga nees kaks mis naesel enne olnud jäid naese jäoks. Ja mees oli enne oma riidu mineist ja sealt ära tulemist koorma heinu senna wiinud, mis ta mõisast suilisse heinuks oli saanud. Need heinad möistis Kohhus ka mehhele tagasi.

Nüüd sel sammal 2sel Januari ku päewal peale Kohtu mõistmise läks Kohtumees selle naese maja juure, et mees omma 7 rubla 67 kop ära maksab, ja naene mehhe kolm lammast ja koorma heinu kätte annab, aga nane on eest ära jooksnud, nüüd saatis Kohhus oma abimehhe 3al selle ku päewal selle naese maja juure, et mees omad lambad ja heinad kätte saab ja naese ära maksab. Ja jälle naest ei olnud kodu.

Siis läksid 5al selle ku päewal Tallitaja ning Kohtu kirjutaja ja Kohtu abimees seda naest taga otsima, siis tuli naene suure sõimamise ja wandumisega seest wälja, siis waatati kus need lambad pidid olema, ja leiti kambrist, teine surnud lammas ja teine ellus, siis lasti tema mees oma heinud waatata, aga neid epolnudka enam leida.

Nüüd ei wõinud kogukonna Kohhus niisuguste kangekaelsete innimestele mitte midagid parata, mees ei maksnud rahha, ja naene ei annud lambud ega heinu kätte. Anti Essimese Saarema Keiserliku Kihhelkonna Kohtule se assi teada.

Kogukonna Kohtu pea Jakow Aiit XXX

Abimees Weodor Mustel XXX

Tallitaja Martina Tumma.