Kohtu ette astus Laimjala Wallast Anna Põldes, ning kaebas, et 1853al aastal oli Kohu pumaa rentnik Mart Maripu wõlla pärast pankrottiks tehtud, ning lahti lastud, ja siis oli tema mehe wend selle puumaa omale wõtnud, aga et ta üksi päinis pois mees olnud, sepärast olid nemad, oma mehe ja lastega, temale sõnna abiks läinud; ja nõndel olnud pisike wabaniku maja, siis lubanud naad selle endise peremehe Mart Maripu oma majase kortri minna niikauaks kunni nemad seal puumaa peal pidanud läbi saama; ja mõne aasta pärast oli tema mehe wend Andrus omale naese wõtnud, ja seda mõeda oli nõnde pere suureks läinud; ja siis olid nemad ennastele teise puumaa wõtnud, ja se Mart Maripu ika nõnde majase jäänud, ja nüüd olla tema mees, ja Mart Maripu mõlemad surnud, ja selle Maripu lesk naene Ädi olla praegus seal sees, ja ei tahta temale selle maja eest mitte midagid maksa, ega ka sealt seest wälja minna, waid üttelda et se olla wahetud, nõndel olla saun sõnna puumaa peale selle wasto jäenud.
Nüüd kutsuti ette se Mart Maripu lesk naene Ädi, kes selle kaebtise peale wastust andis, et tema olla selle mehel teine naene, ja tema sest asjast muud midagid ei tea, kui tema õnnis mees olla tunnistanud, et nemad olla wahetanud, temal olla saun, selle wastu Kohu puumaa peale jäenud; aga Anna Põldes tunnistas et tema olla sauna ära wiinud.
Nüüd nõudis kohus tunnistus mehi, kes nõnde kaubast, ja sest asjast pidi teadma;
Siis astus ette Iwan Põldes, se tunnistas et se olnud üks pisike sauna oin, ning oli üks kord põlema akanud, hõnneks oli ära kustuta saatud, siis on ta ära pillatud, ja aja ääre wirna pandud, ning sõnna sammase on ta mädanenud. Siis tunnisatas Jegor Kõõts, et Mart Maripu olla need palgid ära wiinud. Aleksei Paadik tunnistas et Mart maripu mitte ühte tompi sealt polla ära toonud, aga seda ta ei tea kas ta miskid hinna eest neid on ära müinud, wõi on naad muidu sönna jäenud.
Nüüd arwas kohus, Anna Põldes ja tema pojal õigust seda maja pärida, sest et Iwan Põldes paralt se maja oli, ja tema wend selle kuha rentis, ning et ta oma wennale teeniaks läks, aga mitte päriaks, ja kui Ädi Maripu seda maja tahab pärida, maksab iga aasta üks rubl, kunni kümne rublani, sest et se maja kümme rubla wäärt on; ja kui Maripu enne kümment aastad ära sureb, siis maksab tema päria, korraga kõik ära, mis weel kümnest rublast puudu on; ja kui Maripu sellega ei taha leppida, siis peab ta 1888 aasta Juripäewast wälja minema ja Anna Põldes wõib seda maja müüa kellele ta tahab.
Se peale astus ette Mart Maripu wiimane poeg Aleksander, ning tunnistas et nõndel wahetamise ajal üks protokoll olla kirjutud; nõnda, et kui naad oma wabaniku maja, ning platsi, tagasi tahtwad, siis peawad nemad neile puumaa ka jälle tagasi andma;
Aga se wana prottokoli raamat on 1878al aastal Nikrudi Kommisioni kohtu saadetud, ühe kaswatliku õiguse pärast, ja pärast seda on teda paritud, aga on ööldud et seda ei leita;
Se pärast ei jäenud Aleksander Maripu seega rahule.
Kogukonna kohtu pea Alekseij Silla <allkiri>
Kohtumees Kinglist Iwan Rüütel XXX
Kirjutaja Jakow Suster <allkiri>
Kohtu ette astus Laimjala Wallast Anna Põldes, ning kaebas, et 1853al aastal oli Kohu pumaa rentnik Mart Maripu wõlla pärast pankrottiks tehtud, ning lahti lastud, ja siis oli tema mehe wend selle puumaa omale wõtnud, aga et ta üksi päinis pois mees olnud, sepärast olid nemad, oma mehe ja lastega, temale sõnna abiks läinud; ja nõndel olnud pisike wabaniku maja, siis lubanud naad selle endise peremehe Mart Maripu oma majase kortri minna niikauaks kunni nemad seal puumaa peal pidanud läbi saama; ja mõne aasta pärast oli tema mehe wend Andrus omale naese wõtnud, ja seda mõeda oli nõnde pere suureks läinud; ja siis olid nemad ennastele teise puumaa wõtnud, ja se Mart Maripu ika nõnde majase jäänud, ja nüüd olla tema mees, ja Mart Maripu mõlemad surnud, ja selle Maripu lesk naene Ädi olla praegus seal sees, ja ei tahta temale selle maja eest mitte midagid maksa, ega ka sealt seest wälja minna, waid üttelda et se olla wahetud, nõndel olla saun sõnna puumaa peale selle wasto jäenud.
Nüüd kutsuti ette se Mart Maripu lesk naene Ädi, kes selle kaebtise peale wastust andis, et tema olla selle mehel teine naene, ja tema sest asjast muud midagid ei tea, kui tema õnnis mees olla tunnistanud, et nemad olla wahetanud, temal olla saun, selle wastu Kohu puumaa peale jäenud; aga Anna Põldes tunnistas et tema olla sauna ära wiinud.
Nüüd nõudis kohus tunnistus mehi, kes nõnde kaubast, ja sest asjast pidi teadma;
Siis astus ette Iwan Põldes, se tunnistas et se olnud üks pisike sauna oin, ning oli üks kord põlema akanud, hõnneks oli ära kustuta saatud, siis on ta ära pillatud, ja aja ääre wirna pandud, ning sõnna sammase on ta mädanenud. Siis tunnisatas Jegor Kõõts, et Mart Maripu olla need palgid ära wiinud. Aleksei Paadik tunnistas et Mart maripu mitte ühte tompi sealt polla ära toonud, aga seda ta ei tea kas ta miskid hinna eest neid on ära müinud, wõi on naad muidu sönna jäenud.
Nüüd arwas kohus, Anna Põldes ja tema pojal õigust seda maja pärida, sest et Iwan Põldes paralt se maja oli, ja tema wend selle kuha rentis, ning et ta oma wennale teeniaks läks, aga mitte päriaks, ja kui Ädi Maripu seda maja tahab pärida, maksab iga aasta üks rubl, kunni kümne rublani, sest et se maja kümme rubla wäärt on; ja kui Maripu enne kümment aastad ära sureb, siis maksab tema päria, korraga kõik ära, mis weel kümnest rublast puudu on; ja kui Maripu sellega ei taha leppida, siis peab ta 1888 aasta Juripäewast wälja minema ja Anna Põldes wõib seda maja müüa kellele ta tahab.
Se peale astus ette Mart Maripu wiimane poeg Aleksander, ning tunnistas et nõndel wahetamise ajal üks protokoll olla kirjutud; nõnda, et kui naad oma wabaniku maja, ning platsi, tagasi tahtwad, siis peawad nemad neile puumaa ka jälle tagasi andma;
Aga se wana prottokoli raamat on 1878al aastal Nikrudi Kommisioni kohtu saadetud, ühe kaswatliku õiguse pärast, ja pärast seda on teda paritud, aga on ööldud et seda ei leita;
Se pärast ei jäenud Aleksander Maripu seega rahule.
Kogukonna kohtu pea Alekseij Silla <allkiri>
Kohtumees Kinglist Iwan Rüütel XXX
Kirjutaja Jakow Suster <allkiri>
