Ülemal nimetud päewal, astus kogukonna Kohtu ette, Laimjala wallast, Juhan Tiits Juri poeg, ja kaebas et siitsammast wallast Aleksander Soo, oli 1889al aastal tema õe Juula omale naeseks wõtnud: ja nüüd sel 1890 aastal oli tema ära surnud, ja ühe tüttar lapse järele jätnud: seda mööda olid nemad ühe aasta, ja poolteist kuud, abielus elanud. Ja nüüd wiie nädali pärast oli se lapsuke ka ära surnud, sepärast ei tahta tema nüüd seda kassa wara kõiki Aleksander Soo kätte jätta: ja isi enda keskes olla nemad katsunud seda asja õjendada, aga ei olla seega korda saanud.

Siis kutsuti ette Aleksander Soo, kes selle kaebtuse peale wastust andis, et kohe selle samma lapse matmise päewal, olid nemad tahtnud kõiki seda kraami ära wiia, ja riiete kersto wõtme tema käest ära wõtnud, ja muist riidid juba ära wiinud: Ja muud warrandust ei ole olnud, kui kolm lammastm üks lehm, ja üle nõnde naesterahwa riided, mis temal kõiki teada pole: niisuguse kangekaeluse tegu pärast, oli tema keelduse peale pannud, kunni kohtud nõnde wahele otsust andwad.

Siis mõistis kohus, need kolm lammast, üks lehm, riiete kerst, ja aseme riided, peawad mehele jäema: aga üle selle kõik riided, olgu neid kui palju tahes, langewad suguwõsale tagasi. Aga Aleksander Soo, ei jäenud seega rahule, nõudis kõigist sellest kraamist pool jägu omale.

Kogukonna Kohtu pea W. Kadarik XXX

abimees A. Mägi XXX

Kingli kohtumees E. Mölder XXX 

kirjutaja J Suster <allkiri>