PROTOKOLL

Suuremõisa: Protokollid (1867)

LeidandmedEAA.2755.1.16
Kaader
8
Daatum20.04.1867
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Tomas Soonik Tomas Soonik Peakohtumees
Prido Under Prido Under Kirjutaja

Ja 27mal Aprilli ku päewal 1867 sai kohto pääw ärra peetud ja ollid keik kohto liikmed kous. Ja sai se assi ueste ette woetud, mis jubba 6mal Aprilli kupäwal olli kaewatud Peet läbbi, kes metsa waht on. Niggolas Wälja ja Mihkel Wälja peale, kus tänna mollemad kohto ees seisid, ja ütlesid, et neil ni paljo puid ei olle olnud, ja metsa wahhi käest küssisid, kas ta neid puid olli luggenud, ja pude paksust möetnud. Ja ütlesid neid omma rendi tiinude peald raiunud ollewad ja heinamaad laastanud. 

Agga metsa waht ütles esmalt, et naad on ikka moisa ma pealt raiunud, agga ei wöinud sedda töeks tehha, ja ütles, et ta tee peal neid on kätte saanud, agga mitte ei olle näinud, kust naad raiunud ja et wahhimees omma pea järrel nende puude arro on arwanud. Agga siis arwasid keik kohto mehhed, et igga ühhel nende arwamisse järrel omma rendi heinamaad on olnud lubba klaarida ja harrida, ja ei moistnud seal jures ühtege trahwi nende meestel moista, mis nenda sammuti jäi. 

Pea kohtomees Tomas Soonik

Kohto Kirjotaja Prido Under

Ja 27mal Aprilli ku päewal 1867 sai kohto pääw ärra peetud ja ollid keik kohto liikmed kous. Ja sai se assi ueste ette woetud, mis jubba 6mal Aprilli kupäwal olli kaewatud Peet läbbi, kes metsa waht on. Niggolas Wälja ja Mihkel Wälja peale, kus tänna mollemad kohto ees seisid, ja ütlesid, et neil ni paljo puid ei olle olnud, ja metsa wahhi käest küssisid, kas ta neid puid olli luggenud, ja pude paksust möetnud. Ja ütlesid neid omma rendi tiinude peald raiunud ollewad ja heinamaad laastanud. 

Agga metsa waht ütles esmalt, et naad on ikka moisa ma pealt raiunud, agga ei wöinud sedda töeks tehha, ja ütles, et ta tee peal neid on kätte saanud, agga mitte ei olle näinud, kust naad raiunud ja et wahhimees omma pea järrel nende puude arro on arwanud. Agga siis arwasid keik kohto mehhed, et igga ühhel nende arwamisse järrel omma rendi heinamaad on olnud lubba klaarida ja harrida, ja ei moistnud seal jures ühtege trahwi nende meestel moista, mis nenda sammuti jäi. 

Pea kohtomees Tomas Soonik

Kohto Kirjotaja Prido Under