Mõtsawalitsus J. Jürgenson andis koggokonna kohtole ülles, et se mõtsawaht Jaan Willemson on weiga hooletu enda mõtsa wahtimissega olnut. Jaan Willemson on lasknut tost Suhki mõtsast kost temma piddanut perra kaima, weiga palju ärra warastada, ilma et temma olles sedda kurja mõtsawalitsussel ülles andnut. Mõtsawalitsus läinut selle koggokonna wöörmündri Joahim Rosenthaliga kurja ülle kaima nink löidnuwat ütte poole Suhki mõtsan puudus ollewat kannute perra:
62 peddaja ja kuuse puu, kelle perra jäänu kannut toret olnut ja üllepäh 332 tolli jämme
9 lehhe puu, kelle perra jänut kannu niisammo toore olnut ja üllepäh kokku 77 tolli jämme.
Siis olnuwat sial mõtsas weel 27 pool kuiwe kannu, neit om agga mõtsawalitsus essi lubbanut Jaan Willemsonil ärra pruuki nink ei tahha temma ka tolle pärrast ka kedagi neide eest Jaan Willemsoni käest nauda. Mõtsawalitsus nowwap, et koggokonna kohhus sedda Jaan Willemsoni warsti tolle hooletusse ammeti prukimisse eest, enda ameti päält lahti tees, naggo temma kondraht kässep. Neide warastud puude eest nowap mõtsawalitsus säädusse perra kahju tassomist.
Jaan Willemson wastutao tolle kaibusse pääl, et temma mõtsast om kül munni puu ärra warastedu kelle ülle temma ei woi tiadmist anda, kos ta jänut, agga kiige rohkemb om temma essi mõtsawalitsusse lubbamissega neist puudest endale ärra prukinud. Tolle weikse süü pärrast ei tahtwat temma kül enda kohha päält ärra minna.
Otsus: Se koggokonna wöörmündre kes ka kahju ülle kainut, saab koggokonna kohto ette tallitedus. Nink piap se mõtsawahhi kondraht ka kohto ette toodus saama.
Pääkohtomees Jaan Purrik XXX
Kohtomees Jaan Wirro XXX
Kohtomees Jürri Luhha XXX
Kohtomees Jürri Kärn XXX
Moistus sai kuulutud nink suuremba kohtokäimisse õppetusse kirri wälja andtu.
Mõtsawalitsus J. Jürgenson andis koggokonna kohtole ülles, et se mõtsawaht Jaan Willemson on weiga hooletu enda mõtsa wahtimissega olnut. Jaan Willemson on lasknut tost Suhki mõtsast kost temma piddanut perra kaima, weiga palju ärra warastada, ilma et temma olles sedda kurja mõtsawalitsussel ülles andnut. Mõtsawalitsus läinut selle koggokonna wöörmündri Joahim Rosenthaliga kurja ülle kaima nink löidnuwat ütte poole Suhki mõtsan puudus ollewat kannute perra:
62 peddaja ja kuuse puu, kelle perra jäänu kannut toret olnut ja üllepäh 332 tolli jämme
9 lehhe puu, kelle perra jänut kannu niisammo toore olnut ja üllepäh kokku 77 tolli jämme.
Siis olnuwat sial mõtsas weel 27 pool kuiwe kannu, neit om agga mõtsawalitsus essi lubbanut Jaan Willemsonil ärra pruuki nink ei tahha temma ka tolle pärrast ka kedagi neide eest Jaan Willemsoni käest nauda. Mõtsawalitsus nowwap, et koggokonna kohhus sedda Jaan Willemsoni warsti tolle hooletusse ammeti prukimisse eest, enda ameti päält lahti tees, naggo temma kondraht kässep. Neide warastud puude eest nowap mõtsawalitsus säädusse perra kahju tassomist.
Jaan Willemson wastutao tolle kaibusse pääl, et temma mõtsast om kül munni puu ärra warastedu kelle ülle temma ei woi tiadmist anda, kos ta jänut, agga kiige rohkemb om temma essi mõtsawalitsusse lubbamissega neist puudest endale ärra prukinud. Tolle weikse süü pärrast ei tahtwat temma kül enda kohha päält ärra minna.
Otsus: Se koggokonna wöörmündre kes ka kahju ülle kainut, saab koggokonna kohto ette tallitedus. Nink piap se mõtsawahhi kondraht ka kohto ette toodus saama.
Pääkohtomees Jaan Purrik XXX
Kohtomees Jaan Wirro XXX
Kohtomees Jürri Luhha XXX
Kohtomees Jürri Kärn XXX
Moistus sai kuulutud nink suuremba kohtokäimisse õppetusse kirri wälja andtu.
