Ette tuli Hans Kipp ja kaebab et temal minewa talwe enne Jõulu 1878 üka wahtrapuu mis 6 sülda pitk ja 12 tolli jäme ärawarastatud saanud.- Tema ei ole warast kül mitte kannujuurest kinni wõtnud aga on ometigi säält ühe treitud sae pea leidnud keda waras senna ärakaotanud on.- Kui ta nüüd kuulda saanud et tisler Andres Aur kes kord Holstre Riimaku talus töös olnud sellel öösel ümber kõndinud on ta senna talusse oma warastatud puid otsima läinud ja leidnud et säält talu sael ei ole teist pead otsas olnud ehk kül puid leida ei olnud. Kui nüüd tema ja kohtumees Peeter Jaanson selle leitud pea senna sae otsa sännitanud, on see senna wäga hästi passinud. Kaebaja arwab seepärast et Andres Aur ja Hans Riimak need tema wahtra wargad on ja palub neid trahwida.
Andres Aur ette kutsutud wastab küsimese peale et tema sellest wahtra wargusest mingisugust ei täädwat weel wähem olla ta ise warastanud. Tema on sellel öösel Holstre mõisasast Mihkel Kansiga kodu läinud ja kõige selle öö Riimaku talus rahulikult maganud.
Hans Riimak ütleb et kül hästi tema kui ka Andres Aur olewat sellel öösel Riimakul maganud ega täädwat ta sellest wahtra wargusest ühtegi üttelda. Tema sael on kül töist pead puudunud aga see Hans Kippisel kokku poolest see leitud saepää on treitud aga temal on liht puupulk sae pääks olnud.-
Pääkohtumees Peeter Jaanson ütleb et see Hans Kippist leitud sae pea on haugu poolest kül Riimaku talu sae otsa paslikud, aga see pea on treitud, Riimaku sae pea mis weel sael otsas olnud on aga üks ilma treimata liht puu pulk olnud.
Kui nüüd Hans Kipp seda oma kaebdust Andres Aur ja Hans Riimaku wastu milgi wiisil põhjendada ei jõua selle pärast sai
Mõistetud: Seda Hans Kippi kaebtust tõeks tegemise puuduse pärast tühjaks arwata.
Eesseiswa mõistus sai kuulutatud ja kohtukäijad Appellationi Formaliadega tutwustatud.
ett
Ette tuli Hans Kipp ja kaebab et temal minewa talwe enne Jõulu 1878 üka wahtrapuu mis 6 sülda pitk ja 12 tolli jäme ärawarastatud saanud.- Tema ei ole warast kül mitte kannujuurest kinni wõtnud aga on ometigi säält ühe treitud sae pea leidnud keda waras senna ärakaotanud on.- Kui ta nüüd kuulda saanud et tisler Andres Aur kes kord Holstre Riimaku talus töös olnud sellel öösel ümber kõndinud on ta senna talusse oma warastatud puid otsima läinud ja leidnud et säält talu sael ei ole teist pead otsas olnud ehk kül puid leida ei olnud. Kui nüüd tema ja kohtumees Peeter Jaanson selle leitud pea senna sae otsa sännitanud, on see senna wäga hästi passinud. Kaebaja arwab seepärast et Andres Aur ja Hans Riimak need tema wahtra wargad on ja palub neid trahwida.
Andres Aur ette kutsutud wastab küsimese peale et tema sellest wahtra wargusest mingisugust ei täädwat weel wähem olla ta ise warastanud. Tema on sellel öösel Holstre mõisasast Mihkel Kansiga kodu läinud ja kõige selle öö Riimaku talus rahulikult maganud.
Hans Riimak ütleb et kül hästi tema kui ka Andres Aur olewat sellel öösel Riimakul maganud ega täädwat ta sellest wahtra wargusest ühtegi üttelda. Tema sael on kül töist pead puudunud aga see Hans Kippisel kokku poolest see leitud saepää on treitud aga temal on liht puupulk sae pääks olnud.-
Pääkohtumees Peeter Jaanson ütleb et see Hans Kippist leitud sae pea on haugu poolest kül Riimaku talu sae otsa paslikud, aga see pea on treitud, Riimaku sae pea mis weel sael otsas olnud on aga üks ilma treimata liht puu pulk olnud.
Kui nüüd Hans Kipp seda oma kaebdust Andres Aur ja Hans Riimaku wastu milgi wiisil põhjendada ei jõua selle pärast sai
Mõistetud: Seda Hans Kippi kaebtust tõeks tegemise puuduse pärast tühjaks arwata.
Eesseiswa mõistus sai kuulutatud ja kohtukäijad Appellationi Formaliadega tutwustatud.
ett
