Moisawalitsusse nimmel tul ette A. Muddanik ja kaibas, et se Joahim Rosenthal warastanut moisa mõtsast 2 nõglapuu palki tolli tüwwest jämme. Moisawalitsus nowwap 12 kop. tolli päält kahjitassomist nink pallub, et koggokonna kohhus selle J. Rosenthali tolle wargustamisse est trahwis. Se mötsawaht A. Labber ollewat se tunnistaja tolle wargusse asja man.
J. Rosenthal wastutap tolle kaibusse päl, et neid palki mis Alexander Labber tunnistap moisa mõtsast warastedu ollewat, om temma Kurristast ja Wastse Kuustest ostnut agga mitte Haslawa moisa mõtsast warastanut nink pallub sellepärrast Joachim Rosenthal, et koggokonna kohhus sedda Alexander Labberit selle teotamisse eest trahwis.
Se mötsawaht Alexander Labber tunnist, et temma kuulnut sel 14. Augustil homiko warra mötsan raiumist, temma läinut mannu nink löidnut 2 puud mahha raiutu. Temma wahtnut siis neid puud launani, ei olle agga keddagi puudel perra tulnut. Siis temma läinut ärra koddu lõunale ja tulnut warwti pääle lõunat taggasi, puud olnuwat agga jubba ärra wiidu ja jället läinuwat Rosenthali poole ja puud olnuwat Rosenthali wastse kattusse pääl jubba ärra pantu. Üts kang om ka Rosenthal mõtsast ütte noore kõiwust endale raiunut sial samma paika päält. Neid puud ommawa mullemba tüwwist tolli jämme olnut, se noor kõiw agga olnut tolli jämme.
Koggokonna wannemb Lillo Hansen üttel, et neide puude tüwwi ots ei olle mitte mõtsan kannutega ütten sünninuwat, ei olle ne klappi minki moodu pääl kannutega koku läinuwat.
Se Abbi-Kohtomees Jaan Opmann ütlep nendasamoti.
Alexander Labber se mõtsawaht ütlep agga, et Rosenthal lasknut mõtsan kannu kiik ümbre raiuma.
Otsus: Rosenthali maja rahwaste käest ja selle maja puu meistre käest saab perra kuulda kost neid palki mis temma kattusse pääl pantu om toodu.
Kohtomees Jaan Wirro XXX
Kohtomees Jürri Luhha XXX
Kohtomees Jürri Kärn XXX
Moisawalitsusse nimmel tul ette A. Muddanik ja kaibas, et se Joahim Rosenthal warastanut moisa mõtsast 2 nõglapuu palki tolli tüwwest jämme. Moisawalitsus nowwap 12 kop. tolli päält kahjitassomist nink pallub, et koggokonna kohhus selle J. Rosenthali tolle wargustamisse est trahwis. Se mötsawaht A. Labber ollewat se tunnistaja tolle wargusse asja man.
J. Rosenthal wastutap tolle kaibusse päl, et neid palki mis Alexander Labber tunnistap moisa mõtsast warastedu ollewat, om temma Kurristast ja Wastse Kuustest ostnut agga mitte Haslawa moisa mõtsast warastanut nink pallub sellepärrast Joachim Rosenthal, et koggokonna kohhus sedda Alexander Labberit selle teotamisse eest trahwis.
Se mötsawaht Alexander Labber tunnist, et temma kuulnut sel 14. Augustil homiko warra mötsan raiumist, temma läinut mannu nink löidnut 2 puud mahha raiutu. Temma wahtnut siis neid puud launani, ei olle agga keddagi puudel perra tulnut. Siis temma läinut ärra koddu lõunale ja tulnut warwti pääle lõunat taggasi, puud olnuwat agga jubba ärra wiidu ja jället läinuwat Rosenthali poole ja puud olnuwat Rosenthali wastse kattusse pääl jubba ärra pantu. Üts kang om ka Rosenthal mõtsast ütte noore kõiwust endale raiunut sial samma paika päält. Neid puud ommawa mullemba tüwwist tolli jämme olnut, se noor kõiw agga olnut tolli jämme.
Koggokonna wannemb Lillo Hansen üttel, et neide puude tüwwi ots ei olle mitte mõtsan kannutega ütten sünninuwat, ei olle ne klappi minki moodu pääl kannutega koku läinuwat.
Se Abbi-Kohtomees Jaan Opmann ütlep nendasamoti.
Alexander Labber se mõtsawaht ütlep agga, et Rosenthal lasknut mõtsan kannu kiik ümbre raiuma.
Otsus: Rosenthali maja rahwaste käest ja selle maja puu meistre käest saab perra kuulda kost neid palki mis temma kattusse pääl pantu om toodu.
Kohtomees Jaan Wirro XXX
Kohtomees Jürri Luhha XXX
Kohtomees Jürri Kärn XXX
