Awwinorme Mets kogokona kohtus sel 6 Septembr 1874
koos ollid.
pea kohtomees Josep Kask
teine kohtomees Juhhan Koppel
kolmas kohtomees Maddis Sildnik
Astus ette Maddis Tamm ja kaebas et soltat Maddis Soon on tema karjama pealt omale üks weike heinam rokinud, ning siis seda iga aasta laiemaks ajanud, nenda et se tema heinama ja Maa külge pudub. ja et se õiguse järrel tema ma on siis tahhab temma se heinam oma made külge tagasi wõtta sest et Maddis Soon seda salamahti rokinud ja tema karja ma mets maha raijunud ja ärra põlletanud ning temale kahjo teeb.
Soltat Maddis Soon räkis et se heinam on tema käes jo 20 Aastat olnud mis külla temale lubanud rokida, ja et se heinam Maddis Tamme heinama külles kust tema iga aasta 6 sato heino saab.
Padernorme külla perremehed Karel Laud ja Jürri Paas tunistasid et Maddis Soon ei olle nende käest lubba küssinud omale sinna heinamad teha kust tema küll peale 10 Aastat heina tehnud ja on heinam nüid ue mõõtmisse ajal Maddis Tamme nimme peale ülles pantud ja on Maddis Tamm isse ka sedda rokinud.
Kohtomehed Juhhan Koppel ja Maddis Sildnik tunistasid et nemad on seda heinamad watamas käinud, ja et se Maddis Tamme maa ja heinama wasto on, ning et Maddis Soon sinna tänawo aasta jälle karja ma metsa maha raijunud
Moistus
Et Maddis Soon issi teise külla inimine on ja teises küllas elab ja wõera kulla piri sees omma lubaga heina teeb ning perremehe karja ma metsa maha raijub ja raiskab siis moistab kogokona kohus, et tema ei tohi eddespidi enamb sealt heina teha ega metsa raijuda wait peab tema nenda kaua otama kui krono poolt temale üks soltati krunt antakse.
See moistus sai selle seaduse põhja peal §§ 772 ja 773 kuulutud, ning nendele se seaduse järrel Appelattion lubbatud.
Maddis Soon pallus prottokolli wälja surema kohto minna sest et temma selle moistusega rahhul ei olle.
Se lubbatud Appelattion sai sel 13 Septembril No 231 all Maddis Sonele wälja antud.
Josep Kask XXX
Juhhan Koppel XXX
Maddis Sildnik XXX
Awwinorme Mets kogokona kohtus sel 6 Septembr 1874
koos ollid.
pea kohtomees Josep Kask
teine kohtomees Juhhan Koppel
kolmas kohtomees Maddis Sildnik
Astus ette Maddis Tamm ja kaebas et soltat Maddis Soon on tema karjama pealt omale üks weike heinam rokinud, ning siis seda iga aasta laiemaks ajanud, nenda et se tema heinama ja Maa külge pudub. ja et se õiguse järrel tema ma on siis tahhab temma se heinam oma made külge tagasi wõtta sest et Maddis Soon seda salamahti rokinud ja tema karja ma mets maha raijunud ja ärra põlletanud ning temale kahjo teeb.
Soltat Maddis Soon räkis et se heinam on tema käes jo 20 Aastat olnud mis külla temale lubanud rokida, ja et se heinam Maddis Tamme heinama külles kust tema iga aasta 6 sato heino saab.
Padernorme külla perremehed Karel Laud ja Jürri Paas tunistasid et Maddis Soon ei olle nende käest lubba küssinud omale sinna heinamad teha kust tema küll peale 10 Aastat heina tehnud ja on heinam nüid ue mõõtmisse ajal Maddis Tamme nimme peale ülles pantud ja on Maddis Tamm isse ka sedda rokinud.
Kohtomehed Juhhan Koppel ja Maddis Sildnik tunistasid et nemad on seda heinamad watamas käinud, ja et se Maddis Tamme maa ja heinama wasto on, ning et Maddis Soon sinna tänawo aasta jälle karja ma metsa maha raijunud
Moistus
Et Maddis Soon issi teise külla inimine on ja teises küllas elab ja wõera kulla piri sees omma lubaga heina teeb ning perremehe karja ma metsa maha raijub ja raiskab siis moistab kogokona kohus, et tema ei tohi eddespidi enamb sealt heina teha ega metsa raijuda wait peab tema nenda kaua otama kui krono poolt temale üks soltati krunt antakse.
See moistus sai selle seaduse põhja peal §§ 772 ja 773 kuulutud, ning nendele se seaduse järrel Appelattion lubbatud.
Maddis Soon pallus prottokolli wälja surema kohto minna sest et temma selle moistusega rahhul ei olle.
Se lubbatud Appelattion sai sel 13 Septembril No 231 all Maddis Sonele wälja antud.
Josep Kask XXX
Juhhan Koppel XXX
Maddis Sildnik XXX
