Jüri Martinson kaebab, et Hans Tomson tema heinamaa pealt kaska raiunud nimelt: 30 kaske kokku 275 tolli nõuab Hans Tomsoni käest iga tolli eest 60 kop. kahjutasumist kokku 165.00 kop.
Hans Tomson wastab selle kaebtuse peale, et tema oma heinamaa pealt on laastanud kaska sest et need rohu kaswule tüliks olnud; aga Jüri Martinsoni heinamaa pealt pole ühtegi kaske raiunud temal olla Jüri Martinsoni käest maad kaalulnui nõnda wiisi, et tema Jüri Martinsonile 500 rbl. maksnud mis eest tema Jüri Martinsoni käest maad tarwitada saanud kuni oma surmani. näitas ka kauba kontrahi ette, kus peal nimetatud ei ole, kas Hans Tomson oma jagu heinamaad lakstata tohib ehk mitte (aga nimetud on et Jüri Martinson oma kuluga Hans Tomsoni maad harima peab kui Hans Tomson ise enam ei jõua).
Jüri Martinson ütleb, et maa küll Hans Tomsoni tarwitada olla aga need puud mis seal peal, olla tema omad ja ei tohtida Hans Tomson neid wõtta. sest et Ha Tomson rentnik on.
Kohtumees Hans Ruugi, keda Jüri Martinson kase kanda ülewaatama tellinud, arwab ülesse, et kand seas mis Jüri Martinson ära näitanud palju neid olnud mis juba ammugi olnud raiutud ja juba olnud üsna ära mädanenud arwata kolmas osa nendest wõinud hiljemalt raiutud olla, aga ka need olnud osalt juba kaswades seest mädanenud; Mõistetud:
Kohus arwab kasule wigaste kaskede maharaiumist heinamaa pealt heinamaa laastamiseks tarwiliseks ja et Jüri Martinson pealegi nüüd Hans Tomsoni käest kaskede eest hakkab kahjutasumist nõudma mis juba aastate eest raiutud siis arwati otsuseks Jüri Martinsoni kahjutasumise nõudmist Hans Tomsoni wasta kaskede pärast tühjaks mõista aga edespidi ei tohi Hans Tomson änam midagi puud ilma Jüri Martinsoni kui rendi andja lubata selle maa pealt raiuda.
Otsus awaldati ja teadustati, et 8 päewa edasi kaebtuse aega on. Jüri Martinson appeleris 8 Nowember.1889.
Jüri Martinson kaebab, et Hans Tomson tema heinamaa pealt kaska raiunud nimelt: 30 kaske kokku 275 tolli nõuab Hans Tomsoni käest iga tolli eest 60 kop. kahjutasumist kokku 165.00 kop.
Hans Tomson wastab selle kaebtuse peale, et tema oma heinamaa pealt on laastanud kaska sest et need rohu kaswule tüliks olnud; aga Jüri Martinsoni heinamaa pealt pole ühtegi kaske raiunud temal olla Jüri Martinsoni käest maad kaalulnui nõnda wiisi, et tema Jüri Martinsonile 500 rbl. maksnud mis eest tema Jüri Martinsoni käest maad tarwitada saanud kuni oma surmani. näitas ka kauba kontrahi ette, kus peal nimetatud ei ole, kas Hans Tomson oma jagu heinamaad lakstata tohib ehk mitte (aga nimetud on et Jüri Martinson oma kuluga Hans Tomsoni maad harima peab kui Hans Tomson ise enam ei jõua).
Jüri Martinson ütleb, et maa küll Hans Tomsoni tarwitada olla aga need puud mis seal peal, olla tema omad ja ei tohtida Hans Tomson neid wõtta. sest et Ha Tomson rentnik on.
Kohtumees Hans Ruugi, keda Jüri Martinson kase kanda ülewaatama tellinud, arwab ülesse, et kand seas mis Jüri Martinson ära näitanud palju neid olnud mis juba ammugi olnud raiutud ja juba olnud üsna ära mädanenud arwata kolmas osa nendest wõinud hiljemalt raiutud olla, aga ka need olnud osalt juba kaswades seest mädanenud; Mõistetud:
Kohus arwab kasule wigaste kaskede maharaiumist heinamaa pealt heinamaa laastamiseks tarwiliseks ja et Jüri Martinson pealegi nüüd Hans Tomsoni käest kaskede eest hakkab kahjutasumist nõudma mis juba aastate eest raiutud siis arwati otsuseks Jüri Martinsoni kahjutasumise nõudmist Hans Tomsoni wasta kaskede pärast tühjaks mõista aga edespidi ei tohi Hans Tomson änam midagi puud ilma Jüri Martinsoni kui rendi andja lubata selle maa pealt raiuda.
Otsus awaldati ja teadustati, et 8 päewa edasi kaebtuse aega on. Jüri Martinson appeleris 8 Nowember.1889.
