6.
Tuli ette: Lohu walla mees Jaan Blei ja kaebas, et kui tema alles Jakopi peres elanud, siis olla ta senna enesele ühe lauda ja seal kõrwas kaks ageriku ehitanud, kus juures tema oma kuluga puud ja Õled on muretsenud ja kui tema sealt ära läinud jätnud see laut oma wõera isa kätte üüri peale. Tunnistus olla Jakopi koha endine rentnik Hans Tori ja tema wend Mihkel Tori kes ise seal abis ehitamas olnud.
Nüüd on Jaakopi koht ära ostetud a. 1880 ja selle koha omanik A Martinson ei luba tema lauta mitte enam kätte anda, ehk temale kül teada oli antud, enne koha ostmist, et see laut mitte mõisa poolt ehitud, ega selle koha peris hoone ei ole.
An Martinson sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebus ette loetud, tema ütles et Jaan Blei pole tänini sest laudast temale weel sugugi rääkinud waid aga kohe teda kohtusse ajanud ja kohtuga nõudma hakanud et see nõudmine väga hiljaks on jäänud see pärast ei woi maa seda mitte enam kätte lubada sest mina olen see koht wälja rentinud nende hoonedega mis seal seisawad, ja minu ostmise kontrahtis seisab et selle koha küllest ei ole enam kellegil midagi perimist ja kõik nõudmised ja pärimised wastutab selle koha müüa, kui seda ette tuleb.
Kohtu pool sai järele kuulatud mõisa walitsuse käest, et An Martinsonil õigus oli, see pärast andis kohus see otsus: Jaan Blei ei wõi mitte oma laut koha ostja käest nõuda, waid koha müüa moisa härra käest.
6.
Tuli ette: Lohu walla mees Jaan Blei ja kaebas, et kui tema alles Jakopi peres elanud, siis olla ta senna enesele ühe lauda ja seal kõrwas kaks ageriku ehitanud, kus juures tema oma kuluga puud ja Õled on muretsenud ja kui tema sealt ära läinud jätnud see laut oma wõera isa kätte üüri peale. Tunnistus olla Jakopi koha endine rentnik Hans Tori ja tema wend Mihkel Tori kes ise seal abis ehitamas olnud.
Nüüd on Jaakopi koht ära ostetud a. 1880 ja selle koha omanik A Martinson ei luba tema lauta mitte enam kätte anda, ehk temale kül teada oli antud, enne koha ostmist, et see laut mitte mõisa poolt ehitud, ega selle koha peris hoone ei ole.
An Martinson sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebus ette loetud, tema ütles et Jaan Blei pole tänini sest laudast temale weel sugugi rääkinud waid aga kohe teda kohtusse ajanud ja kohtuga nõudma hakanud et see nõudmine väga hiljaks on jäänud see pärast ei woi maa seda mitte enam kätte lubada sest mina olen see koht wälja rentinud nende hoonedega mis seal seisawad, ja minu ostmise kontrahtis seisab et selle koha küllest ei ole enam kellegil midagi perimist ja kõik nõudmised ja pärimised wastutab selle koha müüa, kui seda ette tuleb.
Kohtu pool sai järele kuulatud mõisa walitsuse käest, et An Martinsonil õigus oli, see pärast andis kohus see otsus: Jaan Blei ei wõi mitte oma laut koha ostja käest nõuda, waid koha müüa moisa härra käest.
