4.
Tuli ette Seliwallast Kaarel Paawel ja kaebas et tema olla Lohuwalla Jakopi Tõnu Paawelsoniga Rapla laada ajal kewadi 1881a. hobuse kokku ostnud, selle kaubaga, et hobune kumbgi juures kolm pääwa tööl peab olema ja Kaarel Paawel maksnud omast käest hobuse raha (hind) wälja, aga Tõnu Pawelson wiinud hobuse omale ja ei anna hobust Kaarlile tööd teha, nii kui nende kaup olnud.
Tõnu Paawelson sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebus ette loetud, Tõnu Pawelson ütleb et nemad ei olla seda kaupa koguni mitte teinud et hobune 3 pääw kumbgi juures tööl on, waid Karel Pawel lubanud see hobuse raha Tõnule laenata kuni sügiseni ja Tõnu pidanud siis selle laenatud raha intresside ette Kaarlile paari linna woori tarwis hobust andma. Hobune olnud kewadi, kus ta käest süija tahtnud ja weel kewadi põllutööd pole teha olnud, kaks kuud Tõnu sööta, kus Kaarel pole mitte hobuse järele tulnud, aga kui wiimne ja kõige kibedam küli lõppetamine olnud, siis tulnud Kaarel hobust saama et Tõnul wõimalik pole hobust anda olnud. Seepärast tahtnud Kaarel wägisi hobuse ära wiia ja üttelnud et see olla tema rahaga ostetud hobune.
Selle peale ühendasid kohtu liikmed ja tegid see Mõistus: Et Tõnu Pawelson see hobune kewadi kallil ajal on söötnud ja Kaarel Tõnule see raha laenanud mis nemad ise tunnistawad ja kumbgil tunnistus meest ei ole, seepärast maksab Tõnu Pawelson Kaarel Paawelile see laenatud hobuse hind 17 rbl. 24 tunni s.o. ühe pääwa pärast wälja. Ja sellega jäid mõlemad mehed rahule.
4.
Tuli ette Seliwallast Kaarel Paawel ja kaebas et tema olla Lohuwalla Jakopi Tõnu Paawelsoniga Rapla laada ajal kewadi 1881a. hobuse kokku ostnud, selle kaubaga, et hobune kumbgi juures kolm pääwa tööl peab olema ja Kaarel Paawel maksnud omast käest hobuse raha (hind) wälja, aga Tõnu Pawelson wiinud hobuse omale ja ei anna hobust Kaarlile tööd teha, nii kui nende kaup olnud.
Tõnu Paawelson sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebus ette loetud, Tõnu Pawelson ütleb et nemad ei olla seda kaupa koguni mitte teinud et hobune 3 pääw kumbgi juures tööl on, waid Karel Pawel lubanud see hobuse raha Tõnule laenata kuni sügiseni ja Tõnu pidanud siis selle laenatud raha intresside ette Kaarlile paari linna woori tarwis hobust andma. Hobune olnud kewadi, kus ta käest süija tahtnud ja weel kewadi põllutööd pole teha olnud, kaks kuud Tõnu sööta, kus Kaarel pole mitte hobuse järele tulnud, aga kui wiimne ja kõige kibedam küli lõppetamine olnud, siis tulnud Kaarel hobust saama et Tõnul wõimalik pole hobust anda olnud. Seepärast tahtnud Kaarel wägisi hobuse ära wiia ja üttelnud et see olla tema rahaga ostetud hobune.
Selle peale ühendasid kohtu liikmed ja tegid see Mõistus: Et Tõnu Pawelson see hobune kewadi kallil ajal on söötnud ja Kaarel Tõnule see raha laenanud mis nemad ise tunnistawad ja kumbgil tunnistus meest ei ole, seepärast maksab Tõnu Pawelson Kaarel Paawelile see laenatud hobuse hind 17 rbl. 24 tunni s.o. ühe pääwa pärast wälja. Ja sellega jäid mõlemad mehed rahule.
