Kohto ette tulli Sinneleppa walla perremees, Matsi Jaan Maddisson, ja Kaewas, et Ado Kolga Tomajani sullane Mäewallast; Kahhe aasta eest se on 1860 aastal; temma linnad, mis Mäemõisa merres liggumas olnud, wälja on wõtnud ja merre äere lassusse pannud; minnol olli kuus sadda kuuskümmend lõuko, ja neist olli seal merre äeres ärra kaddund kaks sadda kuuskümmend lõuko. Neist ärrakaddunud linnadest olleks saddade järel arwates kaks üks (leisikat) pool leisikast wälja tulnud, ja leisikas maksis siis kaks rubla wiiskümmend koppik, siis ollen kahjo saand neist linnadest kuus rubla kakskümmend wiis koppik hõbbedat, mis Ado peaks maksma.
Ado Kolga tulli ette ja tunnistas selle wasto, et temma on need linnad merrest wälja wõtnud; kui ta mõisa linno on merrest wälja läind wõtma, arwates et need piddand mõisa linnad ollema, sest et se liggo wägga mõisa linade liggi on olnud, ja merre wessi wäga kõrge olnud polle suggugi arrosaand; agga kui äere toond siis Kubjas tunnud et wõerad linnad, täie wee pärrast ei wõind neid ennam merrese wia, et se woimalik ei olnud; siis said need linnad merre äere lasusse pandud, ja kohhe sel päwal Sinneleppa walda Jaan Maddissonil Kässo widud, et peab tullema linno ärrawima, sest minna ollin mõisa töös, ja woind mitte neid ärra korristada.
Jaan agga ei tulnd mitte sel päwal linno watama et ta kül Käsko sai. Nelja päwa pärrast tulli Jaan linno watama, ja tulli siis mõisa ja ütles et muist linno on kaddund, kes need wälja on wõtnud peab mulle linnad maksma.
Jaan Maddisson waidleb selle wasto, et temma polle sel aial koddo olnud, kui Ado on käsko annud; temma on Tallinas olnud ja teise päwa hommiko koio tulnud ja siis Kohhe linno wtama laind, leidnud siis et linnad temma linnad, agga muist olnd kaddund.
Et need mõllemad teine teise wasto waidlewad, peawad tullewa kord tunnistust toma.
Koos ollid Kohtowannem Juhhan Kellemet XXX
abbimehhed: Jürri Walgemäe
Jacub Spuhl
Kirjotaia J. Spuhl <allkiri>
Kohto ette tulli Sinneleppa walla perremees, Matsi Jaan Maddisson, ja Kaewas, et Ado Kolga Tomajani sullane Mäewallast; Kahhe aasta eest se on 1860 aastal; temma linnad, mis Mäemõisa merres liggumas olnud, wälja on wõtnud ja merre äere lassusse pannud; minnol olli kuus sadda kuuskümmend lõuko, ja neist olli seal merre äeres ärra kaddund kaks sadda kuuskümmend lõuko. Neist ärrakaddunud linnadest olleks saddade järel arwates kaks üks (leisikat) pool leisikast wälja tulnud, ja leisikas maksis siis kaks rubla wiiskümmend koppik, siis ollen kahjo saand neist linnadest kuus rubla kakskümmend wiis koppik hõbbedat, mis Ado peaks maksma.
Ado Kolga tulli ette ja tunnistas selle wasto, et temma on need linnad merrest wälja wõtnud; kui ta mõisa linno on merrest wälja läind wõtma, arwates et need piddand mõisa linnad ollema, sest et se liggo wägga mõisa linade liggi on olnud, ja merre wessi wäga kõrge olnud polle suggugi arrosaand; agga kui äere toond siis Kubjas tunnud et wõerad linnad, täie wee pärrast ei wõind neid ennam merrese wia, et se woimalik ei olnud; siis said need linnad merre äere lasusse pandud, ja kohhe sel päwal Sinneleppa walda Jaan Maddissonil Kässo widud, et peab tullema linno ärrawima, sest minna ollin mõisa töös, ja woind mitte neid ärra korristada.
Jaan agga ei tulnd mitte sel päwal linno watama et ta kül Käsko sai. Nelja päwa pärrast tulli Jaan linno watama, ja tulli siis mõisa ja ütles et muist linno on kaddund, kes need wälja on wõtnud peab mulle linnad maksma.
Jaan Maddisson waidleb selle wasto, et temma polle sel aial koddo olnud, kui Ado on käsko annud; temma on Tallinas olnud ja teise päwa hommiko koio tulnud ja siis Kohhe linno wtama laind, leidnud siis et linnad temma linnad, agga muist olnd kaddund.
Et need mõllemad teine teise wasto waidlewad, peawad tullewa kord tunnistust toma.
Koos ollid Kohtowannem Juhhan Kellemet XXX
abbimehhed: Jürri Walgemäe
Jacub Spuhl
Kirjotaia J. Spuhl <allkiri>
