Ette sai wõetud se mis No 20ne alla pollele jäi, Jaan Maddissoni linnade pärrast.
Tulli ette Sinneleppawalla perremees Rikko Ado Waldsam ja tunnistab, et temma on Jaan Maddissonile sel sammal päwal Kässo wiind, kui linnad on merrest wälja woetud ja Ado Kolga sedda temmale on teada annud, et Jaan peab tullema linno watama ja ärrawima.
Selle tunnistusse peale tulli ette Jaan Massissohn ja ütleb: et temma kohhe teisepäwa hommiko on läinud Mäemõisa kulama, kes temma linnad merrest wälja wõtnud ja kus need pandud, ja pärrast sedda Kohhe sel päwal, kui mõisast kuulda saand, merre ärest linnad ärra toond; agga neist linnadest olnud kaddunud Kaks sadda Kuuskümmend lauko (peo).
Ado Kolga tunnistab selle wasto, et Jaan polle mitte sel päwal linnade järrele läind merre äere egga ka mitte neid watama; mõisa temma tulli teise päwa hommiko kui ta õhto olli Kässo saand, ja ütles: mõis on linnad wälja wõtnud ja mõis peab mulle linnad maksma. Kui nelli päwa ollid linnad jubba merre äeres lassus maas seisnud siis wiis Jaan linnad ärra ja ütles, et kakssadda linna on ärra Kaddund.
Kohhus moistis: Et täie weepärrast, Koggematta need linnad on merrest wälja woetud ja kohhe linnade perremehhele Käsk widud, on Ado Kolga sest ilma süta; agga Jaan polle ennemalt läind linno ärra toma Kui nelja päwa pärrast, on isse omma Kangusse pärrast sedda Kahjo ennesele saatnud, ja polle kegi sedda näind kui mitto sadda temma merrese winud, ehk kui paljo temma sealt on kätte saand; kui kadduma on läind peab Jaan isse sedda Kahjo kandma, ja polle mitte õigus moisal egge Ado Kolgal maksa.
Kohto Käiad on suremad Kohto otsust noudnud.
Ette sai wõetud se mis No 20ne alla pollele jäi, Jaan Maddissoni linnade pärrast.
Tulli ette Sinneleppawalla perremees Rikko Ado Waldsam ja tunnistab, et temma on Jaan Maddissonile sel sammal päwal Kässo wiind, kui linnad on merrest wälja woetud ja Ado Kolga sedda temmale on teada annud, et Jaan peab tullema linno watama ja ärrawima.
Selle tunnistusse peale tulli ette Jaan Massissohn ja ütleb: et temma kohhe teisepäwa hommiko on läinud Mäemõisa kulama, kes temma linnad merrest wälja wõtnud ja kus need pandud, ja pärrast sedda Kohhe sel päwal, kui mõisast kuulda saand, merre ärest linnad ärra toond; agga neist linnadest olnud kaddunud Kaks sadda Kuuskümmend lauko (peo).
Ado Kolga tunnistab selle wasto, et Jaan polle mitte sel päwal linnade järrele läind merre äere egga ka mitte neid watama; mõisa temma tulli teise päwa hommiko kui ta õhto olli Kässo saand, ja ütles: mõis on linnad wälja wõtnud ja mõis peab mulle linnad maksma. Kui nelli päwa ollid linnad jubba merre äeres lassus maas seisnud siis wiis Jaan linnad ärra ja ütles, et kakssadda linna on ärra Kaddund.
Kohhus moistis: Et täie weepärrast, Koggematta need linnad on merrest wälja woetud ja kohhe linnade perremehhele Käsk widud, on Ado Kolga sest ilma süta; agga Jaan polle ennemalt läind linno ärra toma Kui nelja päwa pärrast, on isse omma Kangusse pärrast sedda Kahjo ennesele saatnud, ja polle kegi sedda näind kui mitto sadda temma merrese winud, ehk kui paljo temma sealt on kätte saand; kui kadduma on läind peab Jaan isse sedda Kahjo kandma, ja polle mitte õigus moisal egge Ado Kolgal maksa.
Kohto Käiad on suremad Kohto otsust noudnud.
