Tullid ette ärrasurnd Rein Spuhl warrapärriad, temma lapsed: Jula Willem Pihhelga naene Sinneleppast ja Ann Jürri Walgemäe naene Mäewallast ja tahtwad, mis nende issa on surres järrele jätnud pärrida, se on, kahheksakümmend rubla selged rahha, üks tuleweski, üks saun, üks lehm, üks paar nodad, nodapärra (Kalla Kot) kuusteistkümme wõrko, seitse astast, üks kirst, üks leiwa astas, üks padda ja kaks lähkert.
Sai ette kutsutud selle üllesantud warra pärrast, selle surnd Reino lesk Jula, kes surremisse aegas temma jures olnud, et teab, on temmal ni paljo warra järrele jäänd;
Jula, se lesk tunnistab, et se kahheksakümmend rubla selged rahha, polle minno silm mitte näind, kus ta sedda on pannud, agga se mu warra on sedda wisi ülles antud, kui paljo sedda olli; minna ei olnd siis mitte koddo, kui temma haigeks jäi, egga polle sedda näind, kus temma se rahha panni, agga surres ütles temma, kui sedda küssiti temma käest, kes sedda keik saab pärrima, mis temmal järrele jääb, lastel polle ühtegi oigust minno käest pärrida mitte sedda wähhemadgi kui asja, nemmad on omma jäggo jubba saand, ja kui rahha temma käest küssiti, kus se peaks ollema polle temma se peale mitte sonnagi lausund; nüüd lapsed ütlewad, et minna sedda rahha ollen ärra warrastand, mis ma mitte polle näind; woib olla, et temma isse sedda rahha on kõrwale pannud, lotes, et temma ehk weel terweks saab, sest, et lapsed käisid jubba enne sedda temma rahha otsimas ja rahha warra watamas, et olleks sedda kätte saand.
Ette sai kutsutud, need lapsed, Jula ja Ann, kas ehk teadwad tunnistada, et se lesk on sedda rahha ärra warrastand, kus nemmad teadwad agga üttelda, et issal kahheksakümmend rubla on olnud, agga ei tea kus on nüüd saand; leiwa pudust ei olle temmal olnud, sest weski tenis leiwa; temma wõis weel wilja müa agga mitte osta.
Nüüd on meite õigus kahhekeste sedda warra pärrida, mis järrel on, siin kohtus polle teil ühtegi mõista, antke üks wäike täht meie lähme Kihhelkonna Kohto.
Jula ütleb minna ollen issa matnud, selle eest pärrin kahheksa rubla ja maggasime wõlga maksin, kümme uut wakka rukkid, pärrin minna selle eest weski, ja lehm mis järrele jäi pärrin selle eest, et ollen lehma nikaua toitnd kui issa üksi olli; Annele lubbati se saun jubba ammo härja rahha eest, sest Ann sai wiletsa lehma. Selle lessel polle muud, kui saatko kahheksakümmend rubla hõbbedat wälja.
Kohhus moistis, et nende warra peab sama nenda wisi jäggatud; sest se kahheksakümmend rubla on teadmatta kus se on saand, sest ükski ei wõi tõeks tunnistada, et se lesk sedda on warrastand, peab se saun jäma selle lessele Julale §1060 järrele; ja pool sest weskist peab sama selle surnd poia poegele, sest et poeg on sedda weskid ehhitand, on siis õigus temma poegel sedda poolt pärrida; agga pool sest weskist, lehm, nodad, noda pärra, kuusteistkümmend wõrko, seitse astast, üks kirst, üks leiwa astas, üks padda ja kaks lähkert sawad kolmeks jaggatud nende kahhe lapsele ja surreja lessele §1065 järrele, kas muido ühhe tassa hinna järrele arwatud, woi kas oksioni wisil müdud, siis rahha jaggatud, kus agga keige pealt matmisse rahha kahheksa rubla saab mahha arwatud, ehk lehm selle ette arwatud, jaa mu kraam jaggatud.
Nende lastel polle mitte õigus nenda pärrida, kui nemmad sedda siin ülles antsid, sest issa polle mitte seie male laste abbi tarwitand waid lapsed on issa abbi saand; Jula ei olle lehma mitte muido söötnud, egga põlle se willi mis ta maggasi aita maksis mitte ennam maksmata, sest Jula polle issa ello põlwes, sedda rahha mitte pärrind, kui temma teise naese wõttis, ja ütles, et lastel polle mitte ühtegi minno käest sada, egga middagi õigus pärrida, sest temma pölnd mitte ilma rahhata, agga ennem woib se tõssi olla, et Julal on issale kümme rubla anda, agga mitte sada, mis se lesk tunnistab, nisamma ka Ann ei woi sedda sauna pärrida, sest temma on omma jaggo ammo jubba saand, agga et Kohto Käiad rahhul ei olle jääb se otsus Kihhelkonna Kohto moista.
Allakirjotand Kohtowannem:
Willem Prosowits XXX
Hintrik Reets <allkiri>
Mihkel Reets <allkiri>
Kirjotaia J Spuhl <allkiri>
Tullid ette ärrasurnd Rein Spuhl warrapärriad, temma lapsed: Jula Willem Pihhelga naene Sinneleppast ja Ann Jürri Walgemäe naene Mäewallast ja tahtwad, mis nende issa on surres järrele jätnud pärrida, se on, kahheksakümmend rubla selged rahha, üks tuleweski, üks saun, üks lehm, üks paar nodad, nodapärra (Kalla Kot) kuusteistkümme wõrko, seitse astast, üks kirst, üks leiwa astas, üks padda ja kaks lähkert.
Sai ette kutsutud selle üllesantud warra pärrast, selle surnd Reino lesk Jula, kes surremisse aegas temma jures olnud, et teab, on temmal ni paljo warra järrele jäänd;
Jula, se lesk tunnistab, et se kahheksakümmend rubla selged rahha, polle minno silm mitte näind, kus ta sedda on pannud, agga se mu warra on sedda wisi ülles antud, kui paljo sedda olli; minna ei olnd siis mitte koddo, kui temma haigeks jäi, egga polle sedda näind, kus temma se rahha panni, agga surres ütles temma, kui sedda küssiti temma käest, kes sedda keik saab pärrima, mis temmal järrele jääb, lastel polle ühtegi oigust minno käest pärrida mitte sedda wähhemadgi kui asja, nemmad on omma jäggo jubba saand, ja kui rahha temma käest küssiti, kus se peaks ollema polle temma se peale mitte sonnagi lausund; nüüd lapsed ütlewad, et minna sedda rahha ollen ärra warrastand, mis ma mitte polle näind; woib olla, et temma isse sedda rahha on kõrwale pannud, lotes, et temma ehk weel terweks saab, sest, et lapsed käisid jubba enne sedda temma rahha otsimas ja rahha warra watamas, et olleks sedda kätte saand.
Ette sai kutsutud, need lapsed, Jula ja Ann, kas ehk teadwad tunnistada, et se lesk on sedda rahha ärra warrastand, kus nemmad teadwad agga üttelda, et issal kahheksakümmend rubla on olnud, agga ei tea kus on nüüd saand; leiwa pudust ei olle temmal olnud, sest weski tenis leiwa; temma wõis weel wilja müa agga mitte osta.
Nüüd on meite õigus kahhekeste sedda warra pärrida, mis järrel on, siin kohtus polle teil ühtegi mõista, antke üks wäike täht meie lähme Kihhelkonna Kohto.
Jula ütleb minna ollen issa matnud, selle eest pärrin kahheksa rubla ja maggasime wõlga maksin, kümme uut wakka rukkid, pärrin minna selle eest weski, ja lehm mis järrele jäi pärrin selle eest, et ollen lehma nikaua toitnd kui issa üksi olli; Annele lubbati se saun jubba ammo härja rahha eest, sest Ann sai wiletsa lehma. Selle lessel polle muud, kui saatko kahheksakümmend rubla hõbbedat wälja.
Kohhus moistis, et nende warra peab sama nenda wisi jäggatud; sest se kahheksakümmend rubla on teadmatta kus se on saand, sest ükski ei wõi tõeks tunnistada, et se lesk sedda on warrastand, peab se saun jäma selle lessele Julale §1060 järrele; ja pool sest weskist peab sama selle surnd poia poegele, sest et poeg on sedda weskid ehhitand, on siis õigus temma poegel sedda poolt pärrida; agga pool sest weskist, lehm, nodad, noda pärra, kuusteistkümmend wõrko, seitse astast, üks kirst, üks leiwa astas, üks padda ja kaks lähkert sawad kolmeks jaggatud nende kahhe lapsele ja surreja lessele §1065 järrele, kas muido ühhe tassa hinna järrele arwatud, woi kas oksioni wisil müdud, siis rahha jaggatud, kus agga keige pealt matmisse rahha kahheksa rubla saab mahha arwatud, ehk lehm selle ette arwatud, jaa mu kraam jaggatud.
Nende lastel polle mitte õigus nenda pärrida, kui nemmad sedda siin ülles antsid, sest issa polle mitte seie male laste abbi tarwitand waid lapsed on issa abbi saand; Jula ei olle lehma mitte muido söötnud, egga põlle se willi mis ta maggasi aita maksis mitte ennam maksmata, sest Jula polle issa ello põlwes, sedda rahha mitte pärrind, kui temma teise naese wõttis, ja ütles, et lastel polle mitte ühtegi minno käest sada, egga middagi õigus pärrida, sest temma pölnd mitte ilma rahhata, agga ennem woib se tõssi olla, et Julal on issale kümme rubla anda, agga mitte sada, mis se lesk tunnistab, nisamma ka Ann ei woi sedda sauna pärrida, sest temma on omma jaggo ammo jubba saand, agga et Kohto Käiad rahhul ei olle jääb se otsus Kihhelkonna Kohto moista.
Allakirjotand Kohtowannem:
Willem Prosowits XXX
Hintrik Reets <allkiri>
Mihkel Reets <allkiri>
Kirjotaia J Spuhl <allkiri>
