Vana-Prangli: Aktiraamat (13.01.1905-09.03.1916)
| Leidandmed | EAA.3277.2.3 |
|---|---|
| Kaader | 62 63 |
| Daatum | 08.12.1911 |
| Protokolli number | 11 |
| Protokolli teema | 2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| K | Pala | Peakohtumees | |
| J | Weske | Kirjutaja | |
| D | Hargi | Kohtumees | |
| J | Wirmann | Kohtumees | |
Rendikontraht
§1.
§2. Renditud maa peal on hooneid: Elumaja ja rehetare, Laut ja küün; Ait ja tall ja sialaut; saun - need hooned peawad korras hoitud saama ja rendi aja lõppul käest ära antama omanikule.
§3. Rentnik maksab renti iga aasta seitsekümmend (70) rubla nimelt 1 Aprillil ja 1 oktorbil pool ette ära.
§4. Rentniku kohus on maad häästi harida ja rukki alla 3 1/2 wakkamaad igal aastal külida. Heinamaad peab rentnik korras pidama, neid on summa 12 wakkam. renditud maapiirid olgu puhastatud piirikiwid ja kubitsad korraldatud. Kesapõlluks peab jätma 3 1/2 wakkamaad.
§5. Kütmiseks ja hoonete parandamiseks tarbepuid ei saa, aga hoonete parandamine ja korraspidamine on peremehe "
§6. Olgi, heinu ja põhku ei tohi ära müia, ei ka wälja anda rentnik, ilma omaniku lubata. Loomad ja hobune arwatakse raudwaraks, mis selle kontrahi korraliku täitmise eest wastutawad.
§7. Rentnik maksab igal aastal maa ja kiriku maksud oma krundi suuruse järele.
§8. Kahjud, mis õnnetuse juhtumistel wõiwad tulla, nagu: tulekahju, rahekahju ja loomakatk kannab rentnik, aga hoonete kahju on omaniku kanda. Tulekahju korral hoone uuesti ülesehitamiseks aitab rentnik materjali wedada.
§10. Rentnikul on õigus uute tarwilikkude ehituste ja nende maaparanduse eest, mis tema taluomaniku teadmise ja nõusolemisega talus ette on wõtnud ja korda saatnud, omanikult tasu nõuda.
§11. Peaks omanik oma talu enne rendiaja lõppu mõnele ära müüma, siis on rentnikul õigus kahju tasu nouda 22 Mai 1865a. seaduse järele.
§12. Kohaomanikul on õigus igal ajal talu majapidamist läbi waadata.
§13. Rentnikul ei ole õigust ilma omaniku lubata kellegi teisele maad edasi rentida.
§14. Kui omanik, ehk rentnik seda kontrahti kuni 25 Juulini 1914a. ei ole wallakohtu ees üles ütelnud, siis jääb see kontraht wanadel tingimistel makswaks weel 3 aastaks.
§16. Nende kohuste täitmiseks, mis rentnik selle kontrahi järele enese pääle on wõtnud wastutab tema kõige oma warandusega, iseäranis oma raudwaraga, mis on kolm lehma ja üks hobune.
§17. Peaks rentnik ära surema, siis jääb see kontraht makswaks tema parandajatele kuni rendi aja lõppuni. Kui koht teise omaniku kätte lähab, siis jääb ikka rendilepping oma jõusse kuni rendi aja lõppuni.
§18. Selguseta asjad, otsustatakse kohtu teel omaniku ja rentniku wahel. Rentnik teeb kõik
Rendile andja:
Rendile wõtja
Et see lepping on tehtud
N 11
Kohtu eesistuja:
Kohtu liige:
Kirjutaja
Rendikontraht
§1.
§2. Renditud maa peal on hooneid: Elumaja ja rehetare, Laut ja küün; Ait ja tall ja sialaut; saun - need hooned peawad korras hoitud saama ja rendi aja lõppul käest ära antama omanikule.
§3. Rentnik maksab renti iga aasta seitsekümmend (70) rubla nimelt 1 Aprillil ja 1 oktorbil pool ette ära.
§4. Rentniku kohus on maad häästi harida ja rukki alla 3 1/2 wakkamaad igal aastal külida. Heinamaad peab rentnik korras pidama, neid on summa 12 wakkam. renditud maapiirid olgu puhastatud piirikiwid ja kubitsad korraldatud. Kesapõlluks peab jätma 3 1/2 wakkamaad.
§5. Kütmiseks ja hoonete parandamiseks tarbepuid ei saa, aga hoonete parandamine ja korraspidamine on peremehe "
§6. Olgi, heinu ja põhku ei tohi ära müia, ei ka wälja anda rentnik, ilma omaniku lubata. Loomad ja hobune arwatakse raudwaraks, mis selle kontrahi korraliku täitmise eest wastutawad.
§7. Rentnik maksab igal aastal maa ja kiriku maksud oma krundi suuruse järele.
§8. Kahjud, mis õnnetuse juhtumistel wõiwad tulla, nagu: tulekahju, rahekahju ja loomakatk kannab rentnik, aga hoonete kahju on omaniku kanda. Tulekahju korral hoone uuesti ülesehitamiseks aitab rentnik materjali wedada.
§10. Rentnikul on õigus uute tarwilikkude ehituste ja nende maaparanduse eest, mis tema taluomaniku teadmise ja nõusolemisega talus ette on wõtnud ja korda saatnud, omanikult tasu nõuda.
§11. Peaks omanik oma talu enne rendiaja lõppu mõnele ära müüma, siis on rentnikul õigus kahju tasu nouda 22 Mai 1865a. seaduse järele.
§12. Kohaomanikul on õigus igal ajal talu majapidamist läbi waadata.
§13. Rentnikul ei ole õigust ilma omaniku lubata kellegi teisele maad edasi rentida.
§14. Kui omanik, ehk rentnik seda kontrahti kuni 25 Juulini 1914a. ei ole wallakohtu ees üles ütelnud, siis jääb see kontraht wanadel tingimistel makswaks weel 3 aastaks.
§16. Nende kohuste täitmiseks, mis rentnik selle kontrahi järele enese pääle on wõtnud wastutab tema kõige oma warandusega, iseäranis oma raudwaraga, mis on kolm lehma ja üks hobune.
§17. Peaks rentnik ära surema, siis jääb see kontraht makswaks tema parandajatele kuni rendi aja lõppuni. Kui koht teise omaniku kätte lähab, siis jääb ikka rendilepping oma jõusse kuni rendi aja lõppuni.
§18. Selguseta asjad, otsustatakse kohtu teel omaniku ja rentniku wahel. Rentnik teeb kõik
Rendile andja:
Rendile wõtja
Et see lepping on tehtud
N 11
Kohtu eesistuja:
Kohtu liige:
Kirjutaja