Haslawa Kogukonna Kohus sel 17 Oktober 1883
Man ollid:
Päkohtumees: Jaan Link
Kohtumees:
Peter Iwan
Johan Grossberg
Kaibas Johani Tallu ostja Johan Klaosen, et tema Rentnik Johan Madison sügisest jagu renti 120 Rubl 25 Cop weel massnu ei olla ja pallus et kohus seda massma sunis.
Johan Madison wastutas selle kaibuse päle, et tema seda sügisest jagu renti 62 Rubl 60 Cop joba 28 Septembril s.a. pakkunu om ent Johan Klaosen ei olle seda raha wastu wõtan.
Tema om Kreisi maamõtja läbbi Kihhelkonna Kohtu kässu päle need maad, mis temma käen renti pääl om, ülle mõta lasknu ja selle maamõtja tähe perra om temal 1882 astal 60¼ wakkamaa ja 1883 astal 63¾ wakkamaa est renti massa, tema om aga 1882 astal 241 Rubl 50 Cop massa ollen tullon 60¼ wakamaa 350 Cop 210 Rubl 87 Cop. Selle perra 1882 asta rohkem masson 30 Rubl 63 Cop ja 1883 astal om tema joba massnu 130 Rubl. Selle perra ülle pää masset 160 Rubl 63 Cop ja om sis weel 1883 astal massa 62 Rubl 60 Cop ja tahab seda raha iga kõrd massa.
Johan Klaosen wastutas selle päle et tema 1882 astal selle Maa mõtu ja wakkmaade wisi sisse säda om lasknu sis om se Maamõtja tunistus andnu et 1882 astal 69 wakkamaad Johan Madisoni käen ollnu ja sel astal om 2½ wakkamaa est rent massa.
Johan Madison andis ülles et tema Maamõtja kullu 20 Rubl om ja nõudis seda Johan Klaose käest.
Mõistetu: et se Johan Madison poolt ette antu Kreismamõtja tunistus õiges arwatu om, selle perra om Johan Madisonil sel sügise enegi 62 Rubl 60 Cop Johan Klaosenile õigus massa, selle et tema ette massnu om ja peab Johan Klaosen seda raha wastu wõtma ja kwitung sest 28 Septembrist 1883 wastu andma. Mamõtja kullo nõudmine om tühjas mõistetu.
Se mõistus sai kulutado ja õpetus leht wälja antu.
Päkohtumees: Jaan Link /allkiri/
Kohtumees:
Peter Iwan /allkiri/
J. Krosbärk /allkiri/
Haslawa Kogukonna Kohus sel 17 Oktober 1883
Man ollid:
Päkohtumees: Jaan Link
Kohtumees:
Peter Iwan
Johan Grossberg
Kaibas Johani Tallu ostja Johan Klaosen, et tema Rentnik Johan Madison sügisest jagu renti 120 Rubl 25 Cop weel massnu ei olla ja pallus et kohus seda massma sunis.
Johan Madison wastutas selle kaibuse päle, et tema seda sügisest jagu renti 62 Rubl 60 Cop joba 28 Septembril s.a. pakkunu om ent Johan Klaosen ei olle seda raha wastu wõtan.
Tema om Kreisi maamõtja läbbi Kihhelkonna Kohtu kässu päle need maad, mis temma käen renti pääl om, ülle mõta lasknu ja selle maamõtja tähe perra om temal 1882 astal 60¼ wakkamaa ja 1883 astal 63¾ wakkamaa est renti massa, tema om aga 1882 astal 241 Rubl 50 Cop massa ollen tullon 60¼ wakamaa 350 Cop 210 Rubl 87 Cop. Selle perra 1882 asta rohkem masson 30 Rubl 63 Cop ja 1883 astal om tema joba massnu 130 Rubl. Selle perra ülle pää masset 160 Rubl 63 Cop ja om sis weel 1883 astal massa 62 Rubl 60 Cop ja tahab seda raha iga kõrd massa.
Johan Klaosen wastutas selle päle et tema 1882 astal selle Maa mõtu ja wakkmaade wisi sisse säda om lasknu sis om se Maamõtja tunistus andnu et 1882 astal 69 wakkamaad Johan Madisoni käen ollnu ja sel astal om 2½ wakkamaa est rent massa.
Johan Madison andis ülles et tema Maamõtja kullu 20 Rubl om ja nõudis seda Johan Klaose käest.
Mõistetu: et se Johan Madison poolt ette antu Kreismamõtja tunistus õiges arwatu om, selle perra om Johan Madisonil sel sügise enegi 62 Rubl 60 Cop Johan Klaosenile õigus massa, selle et tema ette massnu om ja peab Johan Klaosen seda raha wastu wõtma ja kwitung sest 28 Septembrist 1883 wastu andma. Mamõtja kullo nõudmine om tühjas mõistetu.
Se mõistus sai kulutado ja õpetus leht wälja antu.
Päkohtumees: Jaan Link /allkiri/
Kohtumees:
Peter Iwan /allkiri/
J. Krosbärk /allkiri/
