4.
Tuli ette Käru mees, endine Röa kõrtsomees Jüri Perjet ja kaebas et temal olla 1881a. Kärneri pere krundi peal kolme waka alla rukid maas olnud ja tellinud Kerneri wabadiku Hans Kullmani et tema oma naist laseks see rukipõllul koku panna 1.50 kopik eest, mis tema ka lubanud. Aga et nende töö palka pole nii pea võimalik wälja olnud maksta, wõtnud nemad, kui rukid Kerneril peksetud saanud, 20 kubu õlgi ja 6 pundart sasid leikuse töö palgaks ja kui tema nendega palga aru läinud tegema, sõimanud Ann Kulman teda masuurikuks, tunnistus olla Kerneri peremees Rein Starkof.
An Kulman sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebus ette loetud: Tema ütles, see on kül tõsi et meie tema rukki selle hinna ette oleme leigata wõtnud, aga selle kaubaga, et tööpalk pidi kohe wälja makstud saama kui töö tehtud saab ja ega mina, üks waene inimene, ei wõi tööd laenu peale teha, ma pean ju iga pääw oma kätte waewast sööma, pealegi on minu mees sant (wigane) keda mina pean toitma. Tema on see töö palgaga meid juba kolm kord narrinud s.o. lubas maksta, aga jättis ikka maksmata. Wiimne kord oli sügise, kui tema omad rukid ära wiis ja töö palka sai nõutud, siis ütles: Mul on nüüd kül raha aga ma ei taha seda mitte wahetada, on suured rahad, see pärast ei woi ma mitte maksta, aga Rapla laada ajal siis ma maksan wististe ära. Tuli laada pääw, siis polnud raha ega palga maksjat silmagagi näha. Kuni Mardi pääwani sai weel odatud. Siis tõime Triino Albega kes rukkist aitis lõigata, Kernerilt need 20 pisikest õlekubu ja 6 sasi pundart, Kerneri hobusega ära. Mina maksin Triino Albele 75 kop. tööpalka wälja ja õled jäid meile, neid sai weel hoitud senis kui Küünla pääwani, aga ei tulnud siiski weel õlge nõudjaid ega palga maksjat, siis söötsin õled lehma kätte. Aga et mina teda masuurikuks sõimanud olen see ei ole mitte tõsi. Jüri Perjet tuli 2 nädalat enne Maarja pääwa Rein Starkofiga meile ja hakkas meid augutama ja ütles: Siin ei ole mitte ühte õiget inimest, selle peale mina ütlesin temale wastu: Sina ise pole õige ja tahad meiega masuuriku tükka teha ja narrid meid oma töö palga maksuga.
Tunnistus Rein Starkof sai kohtu ees üle kuulatud, tema tunnistas et An Kulman ei ole mitte Jüri Perjetile masuurik üttelnud, waid aga selle sõna peale et Jüri Perjet on üttelnud: Siin pole ühtegi õiget inimest, üttelnud An Kulman. Sina ise pole õige ja tahad meiega masuurika tüka teha et ei taha meie töö palka wälja maksta.
Selle peale ühendasid kohtuliikmed ja tegid see Mõistus: Tunnistuse ülekuulamise waral on selge et An Kulman mitte pole Jüri Perjete masuurikuks sõimanud, waid Jüri Perjet on neid enne seks tähendanud juba kohtu ise ära mõistnud, ja need 20 kubu õlgi ja 6 pundert sasid, said läbisegamini arwatud 15 naela kubu. See teeb 19½ leisik 'a 8 kop leisik = 1 Rbl. 56 kop. Seega on need õled parajaste An Kulmani tööpalga ära maksnud ja Jüri Perjetil pole tema käest enam midagi nõuda, ega temale ka maksta.
4.
Tuli ette Käru mees, endine Röa kõrtsomees Jüri Perjet ja kaebas et temal olla 1881a. Kärneri pere krundi peal kolme waka alla rukid maas olnud ja tellinud Kerneri wabadiku Hans Kullmani et tema oma naist laseks see rukipõllul koku panna 1.50 kopik eest, mis tema ka lubanud. Aga et nende töö palka pole nii pea võimalik wälja olnud maksta, wõtnud nemad, kui rukid Kerneril peksetud saanud, 20 kubu õlgi ja 6 pundart sasid leikuse töö palgaks ja kui tema nendega palga aru läinud tegema, sõimanud Ann Kulman teda masuurikuks, tunnistus olla Kerneri peremees Rein Starkof.
An Kulman sai kohtu ette kutsutud ja temale see kaebus ette loetud: Tema ütles, see on kül tõsi et meie tema rukki selle hinna ette oleme leigata wõtnud, aga selle kaubaga, et tööpalk pidi kohe wälja makstud saama kui töö tehtud saab ja ega mina, üks waene inimene, ei wõi tööd laenu peale teha, ma pean ju iga pääw oma kätte waewast sööma, pealegi on minu mees sant (wigane) keda mina pean toitma. Tema on see töö palgaga meid juba kolm kord narrinud s.o. lubas maksta, aga jättis ikka maksmata. Wiimne kord oli sügise, kui tema omad rukid ära wiis ja töö palka sai nõutud, siis ütles: Mul on nüüd kül raha aga ma ei taha seda mitte wahetada, on suured rahad, see pärast ei woi ma mitte maksta, aga Rapla laada ajal siis ma maksan wististe ära. Tuli laada pääw, siis polnud raha ega palga maksjat silmagagi näha. Kuni Mardi pääwani sai weel odatud. Siis tõime Triino Albega kes rukkist aitis lõigata, Kernerilt need 20 pisikest õlekubu ja 6 sasi pundart, Kerneri hobusega ära. Mina maksin Triino Albele 75 kop. tööpalka wälja ja õled jäid meile, neid sai weel hoitud senis kui Küünla pääwani, aga ei tulnud siiski weel õlge nõudjaid ega palga maksjat, siis söötsin õled lehma kätte. Aga et mina teda masuurikuks sõimanud olen see ei ole mitte tõsi. Jüri Perjet tuli 2 nädalat enne Maarja pääwa Rein Starkofiga meile ja hakkas meid augutama ja ütles: Siin ei ole mitte ühte õiget inimest, selle peale mina ütlesin temale wastu: Sina ise pole õige ja tahad meiega masuuriku tükka teha ja narrid meid oma töö palga maksuga.
Tunnistus Rein Starkof sai kohtu ees üle kuulatud, tema tunnistas et An Kulman ei ole mitte Jüri Perjetile masuurik üttelnud, waid aga selle sõna peale et Jüri Perjet on üttelnud: Siin pole ühtegi õiget inimest, üttelnud An Kulman. Sina ise pole õige ja tahad meiega masuurika tüka teha et ei taha meie töö palka wälja maksta.
Selle peale ühendasid kohtuliikmed ja tegid see Mõistus: Tunnistuse ülekuulamise waral on selge et An Kulman mitte pole Jüri Perjete masuurikuks sõimanud, waid Jüri Perjet on neid enne seks tähendanud juba kohtu ise ära mõistnud, ja need 20 kubu õlgi ja 6 pundert sasid, said läbisegamini arwatud 15 naela kubu. See teeb 19½ leisik 'a 8 kop leisik = 1 Rbl. 56 kop. Seega on need õled parajaste An Kulmani tööpalga ära maksnud ja Jüri Perjetil pole tema käest enam midagi nõuda, ega temale ka maksta.
