Ette tuliwad Peep Rihmi pärijatest tema lesk Mai, tema pojad Jaan ja Kusta ja tütar Wiio eestkostjaga. Poeg Jaan ja tütar Wiio oma eestkostja Juhan Kortiga Wana-Kuustest palusiwad, et see nende esast tehtud testament 30. Octobr. 1868 a. muudetud saaks, sest et esiteks, isa seal wastu seadust on nende ema, Peep Rihmi esimese naese, aeal korjatud warandusest tõise naese lastele niisama palju ja iseäranis weel oma II. abielust noorema poja Kustale weel palju rohkem, kui I. abielust wanema poja Jaanile olla lubanud ja tõiseks, et see testament, enne kui noorem poeg Kusta, kelle käes ta hoita oli olnud, teda minewa talwel peale isa surma kohtu nõudmise peale ettetõi, juba pitseri alt lahti oli murtud. Nemad soowida nimelt sellepoolest muudatust, et nende ema aeal korjatud warandusest, mille suurus sellesama surma aeal, rohkem 30ne aasta eest, kõige taluga kokku:

suur olla olnud, sellest summast poole arwada nemad ema waranduseks, sest et see isaga ühtlasi tema abielus oli saadud ja pidada see siis üksnes nende ja ei mitte ka tõise abielu laste peale jautatud saama. Mis siis weel peale selle praeguses waranduses, mis üleüldse 8700 rubl. kannab, see wõida isa testamendi järele ärajautatud saada.

Kusta Rihm aga waidles sellewastu ja ei lubanud isast testamendis eneselle antud eesõigusest midagi muuta lasta, waid andis üles, et temal peale talu ka rahast osa olla saada, sest mitmed ülesantud wõlglased ei olla mitte isa, waid tema wõlglased.

Mõistus:

Nagu  näha, on Peep Rihmi testament 30.Octobrist 1868. aastast õigeste Liiwl. Talur. Säd. 1860 a. §§1005, 1006, 1007 ja 1013 järele tehtud, kihelk. kohtu poolest weel kinnitatud ja pitseri allapantud ja sellepärast õiguse jõuuline. Siiski arwas kohus, nagu Talur. Säd. §1019 seisab, et see mitte koguni õige ei wõi olla, kui esimese naese warandusest, kes ilma testamendi tegemata ära oli surnud, ühtewiisi ka tõise naese lastele jautatakse, olgu küll, et see mitte nii suur ei wõinud olla, kui kaebajad, Juhan Korti Wana-kuustest ja Jaan Rihm Raadimõisast ülesandsiwad; sest tol aeal, umbes 40. aasta eest, ei ole Peep Rihm selle talu eest, mis 22 1/2 taalr. suur, mitte enam masnud kui 1500 rubl., aga mitte 5000. Et testament aga juba enne kohtu kätte andmist lahti oli murtud,siis arwas pääkohtunik, et seda mitte täitsa usaldada ei wõiwat, nagu üht kirja, mis enne kättesaamist lahti on tehtud. Sedasamma arwas ka II. manistja, üksi I. manistja H. Lukats ei arwanud sellest wiga olewat, sest et ta ju muutmata olla. Suurema osa arwamisel tehti sellepärast testament tühjaks ja mindi siis järgmise

otsusele:

 Peep Rihmi praegune warandus on:

Sellest saawad: Poeg Kusta saab omale talu, peab aga selle eest oma wanema wenna Jaanile 2000 rubl. wäljamaksma, ehk kui ei taha, siis andku Jaanile pool talu ära.Tõiste 4. pärijate peale, laps ja 3 tütard, jautatakse aga ülejäänud jägu, 3900 rubl. ühewõrra ära, niiheasti I. kui ka II.abielu laste peale, sest mitte üksnes I., waid ka II. abielu aeal on niisama wara korjatud.

Kusta Rihmi nõudmise peale aga, et ka tema oma raha mitu sada rubl. selle üleantud wõla sees olewat, wastutadi tälle, et temal selle kohta nüüd pääle proklami aea enam midagi ütlemist ei olla. Pealegi ei ole see ka õige, sest Kusta Rihm oli juu wiimasel aeal, kus ta isa jõuetu oli, tema eestkostja ja asjatalitaja, nõnda et kõik tema käes oli ja ta siis ka, kui wõlgu andis, seda ju isa rahaga tegi. Ta wõida eneselle ainult 1871. aastast saadik, kus ta tööjõuuliseks (18.aastaseks) sai, töötegemise palka nõuda, kus siis aga ka tõised sedasamma pidada tegema.

See otsus sai nendele Liiwl. Talor. Säd. § 773 järele kuulutatud. Ka kahele pärijale, kes täna mitte siin ei olnud, saab see teadaantud.

Kusta Rihm ei olnud sellega rahule, waid andis üles, et ta suuremat kohut tahta käia.

Kopia 20 Septbr. saadetud.

Pääkohtunik: J. Nilbe /allkiri/

kohtunik: H. Lukats /allkiri/

d.: J. Aripmann /allkiri/

Kirjut. Zuping /allkiri/