Moisa pold lasti ülles ütteltus.

moisa sullasile kes Lauri, kandimaija sissen ellaw nida kui sin, al sais:

Egga wäiko ma mees teep 3 päiwa näddalin kiik astaig läbbi, nink päle selle weel jürripäiwast Mihkli päiwani 50 abbi päiwa jalksi, mis sawa nimmelt woetus kartohwli pandmisse sitta weddamisse haina nink ristikhaina teggemisse, röa nink tõu wilja põimu nink kokko pandmisse, kartohwli wõtmisse, linna kakmisse, leotuste widdamisse nink laotamisse nink rehhe pesmisse man. No paiwa sawa Mihklipäiwa kokko arwatus, nink ärra massetus; egga mehhe päiwa eest massetas 30 kop. egga naiste rahwa päiwa eest 20 kop. ommi ristu peat wäikomaamees mõisa tö manno wõtma: kirwes, raudlapjo, raud sitta wiggel, wikkat nink rehha. Kui sure wikkatiga niitmist om, sis andas wikkat mõisa poolt. Hobbene nink kiik rista, mis mõisa polest kätte andas peawa häste sama hoietus, nink wastotap egga wäikomamees tolle hobbese nink muide ristu eest, mis tälle sawa kätte antus.

Weel anti mõisa polest ülles Mikko Juhhanil et omma maija jürri paiwas 1868 mõisale kätte annap; nink wastutap Mikko Juhhan omma hä ga tolle eest mõisale, et temma nurme, hone, aija, nink muido kõrraperast kätte annap, nink tolle eest kui temma peassi ellaja södast nink põhhust niddagi müma ehk ärra andma, mes kik sitta peap tettus sama, nink mes ülle jääs mõisale kätte andma.

Weel perremehhile, kel ossa tükki omma, nink tahtwa Jürripäiwast 1868 puhta rendipäle, sis maswa kuus Rubla taadre eest:             

Kui keaki ossa tükki tahhap tetta, sis peap rendi masmisse aigo mõisale ütlema, nink saap massetus:

Kui wald awwitap rehhe pesmisse man, nisamma kui seni mani om awwitanu, sis andas mõisa polest Kerriku nink Koli nink jama pu nink linna leotus järw wäiku pallo jerwen ilma massuta.