Unesta walitseja Jaan Sarapu kaebas: Leenu Nii tuli meile käratsema, et mina tema tütre Liisaga olla elanud.
Kostja Leenu Nii ilmus ja ütles: Mina ei ole seda juttu esimeseks rääkinud, waid Jaan Sarapu naine Anna rääkis masina rehe juures nende wastu, kes seal tööl oliwad. Seda wõiwad tunnistada Miina Karing, Anna Lebin ja Ann Lik.
Tunnistaja Miina Karing ilmus kohtu ette ja rääkis: Anna Sarapu ütles Anna Lebin wastu "Liisa Nii on meie peremehe pruut" ja Anna ütles:"ei see wõi olla" ja Anna Sarapu ütles:"Kui pole paremat käes, siis see aitab ka.
Tunnistaja Anna Lebin rääkis just niisama kui M. Karing, et see juru neil masina juures käsil olnud, kus teised kõik naernud ja Liisa Nii nutnud.
Liisa Nii ilmus kohtu ette ja rääkis just niisama kui tunnistajad ja lisas juure: Anna Sarapu wist selle pärast minule seda häbi tegi, et mind pandi suwel kottisi nõeluma ja Sarapu naine tegi wiljakoormaid põllul peale; aga mis mina teadsin seda, et see nende wahel paha mõtteid pidi sünnitama, mina põleks seda tööd wastu wõtnud.
Anna Sarapu astus ette ja katsus süüdi oma mehe ema peale weeretada aga seda ei lubanud Jaan Sarapu ette kutsuda wanaduse ja haiguse pärast.
Tunnistaja Ann Lik ilmus ja rääkis: Mina tulin karjaajast ja kuulsin Anna Sarapu ja Leenu Nii sõnudlesiwad teine teine pool ukse ja Anna ei lubanud Leenut sooja hingega mitte enam ära minna lasta; läksiwad siiski wiimaks salaja teine teisest eemale.
Anna Sarapu sai süüdlaseks arwatud, siiski lubati leppimist neile ja nemad leppisiwad ära üksteisega.
Otsus: Anna Sarapu on jutu alustaja ja saab Rahu K. Nuht. Sead. §130 mööda 2 rubla walla laeka heaks trahwi maksta.
Makstud 2 rbl. 27 Now.
Unesta walitseja Jaan Sarapu kaebas: Leenu Nii tuli meile käratsema, et mina tema tütre Liisaga olla elanud.
Kostja Leenu Nii ilmus ja ütles: Mina ei ole seda juttu esimeseks rääkinud, waid Jaan Sarapu naine Anna rääkis masina rehe juures nende wastu, kes seal tööl oliwad. Seda wõiwad tunnistada Miina Karing, Anna Lebin ja Ann Lik.
Tunnistaja Miina Karing ilmus kohtu ette ja rääkis: Anna Sarapu ütles Anna Lebin wastu "Liisa Nii on meie peremehe pruut" ja Anna ütles:"ei see wõi olla" ja Anna Sarapu ütles:"Kui pole paremat käes, siis see aitab ka.
Tunnistaja Anna Lebin rääkis just niisama kui M. Karing, et see juru neil masina juures käsil olnud, kus teised kõik naernud ja Liisa Nii nutnud.
Liisa Nii ilmus kohtu ette ja rääkis just niisama kui tunnistajad ja lisas juure: Anna Sarapu wist selle pärast minule seda häbi tegi, et mind pandi suwel kottisi nõeluma ja Sarapu naine tegi wiljakoormaid põllul peale; aga mis mina teadsin seda, et see nende wahel paha mõtteid pidi sünnitama, mina põleks seda tööd wastu wõtnud.
Anna Sarapu astus ette ja katsus süüdi oma mehe ema peale weeretada aga seda ei lubanud Jaan Sarapu ette kutsuda wanaduse ja haiguse pärast.
Tunnistaja Ann Lik ilmus ja rääkis: Mina tulin karjaajast ja kuulsin Anna Sarapu ja Leenu Nii sõnudlesiwad teine teine pool ukse ja Anna ei lubanud Leenut sooja hingega mitte enam ära minna lasta; läksiwad siiski wiimaks salaja teine teisest eemale.
Anna Sarapu sai süüdlaseks arwatud, siiski lubati leppimist neile ja nemad leppisiwad ära üksteisega.
Otsus: Anna Sarapu on jutu alustaja ja saab Rahu K. Nuht. Sead. §130 mööda 2 rubla walla laeka heaks trahwi maksta.
Makstud 2 rbl. 27 Now.
