Kohto korra pärrast ollid Parrila Kebla ja Riddali kirriko walla koggokonna maiase kohtomehhed kohto peegli ees koos:

Ette astus Wanna moisa pärriskohha piddaja Juhan Medell Issand, ja kaewas ja tunnistas selgeste allamal nimmetud asjad kohto ette:

1) Et temma selge Rehnungid ja wilja wälja külwamisse arro ja jälle sadud wilja koormade järrel on agga kaks semet Rehhe jurest sanud, mis ommetigi keik tunnistada woiwad, et Willi põllo peal hea olnud ni kui 19 Koormad Sui nisso, mis oige heaste ollid kasvanud, muid ollid mahha nitetud ja surem jäggo sirbiga leigatud, on agga mitte rohkem wälja annud kui kuus tündert ja ülle pea arwatud poolteist Sellitust olla ärra warrastud, ja et temma olla sel 28mal Jõulo ku päwal Parrila walla wollimeest Maddis Pärten pallunud Tallitajad sinna Pärdi Sauna palluda, agga et tallitaja polnud mitte liggidal siis on temma teist wollimeest Jürri Jürjärit (Kes ka on kohto järje mees) sinna tonud, ja pallunud Parrila walla koolmeistrit ommaga seltsis ni kaua Pärdi sauna liggidal olla, et weel järrele jänud warrastud Willi ei sa Pärdi Sauna Aidast wälja weddatud ja kui Kohto järjemees on sinna tulnud, siis on pallunud Pärdi Sauna perremeest, Jaan Pärtent Aida ust lahti tehha, ja on sealt selge prowi järrele weel järrele jänud omma Wilja leidnud, üks kot Odrad, üks kot Sui nisso ja üks mesterahwa särgi täis Kaerad, ja on selle leitud wilja Parrila Koggokonna kohto Maiase Jaan Pärten isse, Kohto järjemehhe ja walla Kirjutaja waatmisse al winud.

Essite on Jaan Pärten Pärdi sauna perremees üttelnud ta olla isse ostnud ja pärrast, et tüttar An on ostnud selle Willja Warnilt agga kui piddi sama kohhe sinna soitetud kulama kus kohhast ütles wilja ostnud ollewad, selle peale tunnistas et süallune olli ja ütles, et Wannamoisa sullane Karel Ubbakiwwi on selle wilja sinna tonud.

Kohhus küssis: Wannamoisa Issanda Juhan Medell kääst: millal se Willi on ärra warrastud ja kelle kääs Rehhe wõtti olli.

Juhan Medell wastas: Sel aial kui temma olla kaks kord järgemis se Tallinas keinud, ja peale selle ennamiste haige olnud, ja Rehhe wõtti on sullase Karel Ubbakiwwi keia olnud, ja on Wilja peksta ja tulata lasknud, ja mis wargusest järrele jänud Aita pannud.

2) Wannamoisa sullane Karel Ubbakiwi sai kohto ette kutsutud ja temma tunistab, et temma olla agga üks ainuke kord Kaero tonud, Pärdi sauna ja Pärdi Sauna perremees Jaan Pärten on üksi keinud tomas igga kord, ja temma tütred An ja Marri Pärten on igga kord kahhekiste seltsis keinud tomas.

Kohhus küssis kui mitto kord nemmad Wilja warrastamas keinud, Jaan Pärten üksi ja temma tütred An ja Marri kahhekiste seltsis, ja kui sure kottiga. Karel tunnistab, et temma ennam ei malleta ja ollen ärraunnustanud, kas olli kümme kord wai sedda rohkem, ja kot olli wist kaks küllimitto sur ja kui puhhast ei olnud siis on puhhastamatta Wilja tonud, mis pool tulamatta ja Põpped olnud. Kohhus küssis kuddas se willi olli Rehhe jurest wälja todud ja kelle keia Rehhe wõtti olnud ja kes on Wilja peksta lasknud ja tulanud.

Karel Ubbakiwwi wastas: et temma olla igga kord enne Rehhest wälja tonud ja Palgi wirna otsa alla kottiga Wilja pannud enne walmis, ja sealt on Jaan Pärten ja temma tütred An ja Marri ärra tonud, ja temma olla ka Wilja peksta ja puhhastada lasknud ja olla isse tulanud ja Rehhe wõtti ka temma kääs olnud.

Kohhus küssis kus on se warrastud Willi keik jänud, kas on sedda keik isse ärra toimetanud, ja mis temma on Pärdilt sanud ja kes temmale sedda nou on anud warrastada, Karel tunnistas: Selle Wilja on Pärdi rahwas isse ärra toimetanud ja temma ei olle kuskile münud ja temma olla 15 Rubla Pärdi saunast sanud kui piddi Nekrutiks minnema ja peale sedda 1 Särk 1 West 1 paar poolwillased püksid ja üks Ruduline pallito woder ja nemmad on lubbanud tedda Koddowäiks ehk tütrimehheks wõtta, ja nemad olla keik ühhel noul selle Wilja mis kaddunud ärra warrastanud.

3) Jaan Pärten sai omma kahhe Tütrega kohto ette kutsutud, ja said nendele keik Karel Ubbakiwwi tunnistussed ette selgeste loetud ja küssitud kas nendel on keddagi selle wasto tunnistada woi selletada mis mitte oige ei olle; Jaan Pärten ei leidnud keddagi wallet, temma ja temma tütrede peale ollewad tunnistud, peale sedda seisid keik wargad ühhekorraga kohto peegli ees, ja Kohhus lugges weel ülle pea selle Prottokolli ette ja küssis keikide kuuldes kas, Wannamoisa pärri Makohha piddaja Juhan Medell Issanda kaeptuse ja pärrimesse wasto nendel rääkimest on mis mitte tössi ei olle, ka ei olnud siis muud wastust kui ütlesid keik sedda sisse nähhes, et isse süiallosed ollid, ja selle peale tahtis kohhus, et se süi paljo surema olli, kui et sedda Kohto seadusse §10 möda koggokonna kohhus sedda selletada wois Hakenrihtri kohto sata ja teggi selle asja lõppetusse, et leidis Wannamoisa pärris Ma kohha piddaja Juhan Medell Issanda pärrimisse ja kaeptusse oige ollewad.

Siis akkas Jaan Pärten, Wanamoisa Juhan Medell Issandad palluma nendega ärra leppita, et temma wägga wanna Innimenne olla ja kaks ilma Emmata wäikest last koddo on, ja lubbas üllewel nimmetud ärra warrastud Wilja ausaste isse omma ja Karel Ubbakiwi ette ärra maksa ja pallus sedda Kahjo tassomist kolme jäo makso tärmini panna, ja mis tännasest päwast maksmatta jänud lubbas keige omma likumatta ni kui ligutawa warrandussega wastata, et se Warrastud Willi piddi allamal nimmetud tärminis maksetud sama, ja laskis pandi alla kirjutada

Johan Medell Issand pärri omma warrastud Wilja ette Pärdi Jaan Pärten ja Karel Ubbakiwwi kääst 160 Rubla. Jaan Pärten ja Karel Ubbakiwwi ollid selle pärrimissega rahhaul, Juhan Medell Issand leppis agga selle kaubaga, et Jaan  Pärten omma warrandusse 163 Rubla eest pantiks laskis Prottokolli kohto peegli ees kirjutada, ja maksid kohhe sel 29 Jõulo ku. p. 20 Rubla ja 30mal selle ku päwal 10 Rubla ja 30 mal selle ku päwal 10 Rubla, jäi weel wõlgo 130 Rubla ja Jaan Pärten lubbas sel 1 Märtsis 1873 omma ette 25 Rubla ja Karel Ubbakiwwi ette 40 Rubla ja nenda sammuti sel 1sel Septemebris 1873 isse omma ette 25 Rubla ja Karel Ubbakiwwi ette 40 Rubla, mis iggakord koggokonna kohtus piddi sama selle Prottokolli tärmini järrele wasto woetud, ja igga kord kui Jaan Pärten tärmini järrele polle isse omma ja Karel Ubbakiwwi eest maksnud, wõttab Koggokonna Pollitsei ja koggokonna kohhus nende pandi alla pandud Lomadest ja müib ärra.

Kohto wannema assemel Mihkel Reins XXX

Kohto kämees Ado Abel XXX

Kohto järjemees Jürri Jürjär XXX

Kirjutaja T. Neider <allkiri>