PROTOKOLL

Parila: Kohtuistungite protokollid (1867-1874)

LeidandmedEAA.2611.1.1
Kaader
58
59
60
Daatum08.01.1873
Protokolli number2_II
Protokolli teema5. Kahjutasu; 8. Varavastased kuriteod
Märkused

Vt kaader 68/69 protokoll 17

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Reins Peakohtumees
Jaan Kreis Kohtumees
Jürri Klaos Kohtumees

Ette astus Wannamoisa pärris Ma kohha piddaja Juhan Medell, ja kaewas, et tema pöllo pealt on warrastud

1868 Aastal 570 Peo linno
1869 Aastal 309 Peo linno
1870 Aastal 421 Peo linno ja üks waka jägo Ernid
1871 Aastal - Peo linno ja 2 wakka jäggo Ernid ja 3 1/4 koormad Rukkist ja 8 koormad pöllo peal ärra rabbatud

ja Pärdi Sauna Jaan Pärten olla temmale tunnistanud et Pärditoa Perremees Maddis Pärten olla igga aasta warrastamas keinud, Erned olla peksmatta puntras toa tagga Lautas seisnud ja ommal on kärbises olnud ja Rukkid olla Rehhal wirnas olnud, Ja lubbab sinna jure weel tunnistust muretseda. Ja pallub kohhut sedda asja selgeste järrele kulata, et temma pöllo peal warrastud Warrandus saaks taggasi makstud ja igga asja jure Seadusse järrele trahw.

Nüüd sai Jaan Pärten ette kutsutud ja sai Johan Medell kaeptus temmale ette loetud: ja kas se on tössi mis tema on Johan Medell wasto tunnistanud. Jaan Pärten wastas: se on keik tössi; ja tunnistas isse ka kohto ees nenda: Maddis on sealt igga aasta warrastanud, minna isse näggin kui üks Erne pundar seisis toa tagga lautas nena samma kinne kui ta olli todud ja Linno on temma mitto aastat tonud, ja Rukkid on ka tema Rehhal nurkas olnud, ja ommal olnud teises nurkas, ja on terwe rehhi neist tehtud, ja kaks wihko linno on oitud weel ühhe teise jäoks. Sellepärrast ei woi selget tunnistust anda, et ei olle mitte sealt kallalt kinni wõtnud, agga sedda ma tean et sealt on todud.

Ette astus Wannamoisa sullane Karel Ubbakiwwi ja tunnistas nenda: Jaan Pärten räkis minno wasto ka nenda; et Toa perremees Maddis on ühhe terwe rehhe Wannamoisa Rukkist teinud ja Erned on toa tagga Lautas olnud ja kaks wihko Linno on pärrast ühhe teise jäoks hoitud.

Sai Pärdi perremees Maddis Pärten ette kutsutud ja temma peale kaeptussed, ette loetud; ja kohhus küssis: Kas se on tõssi, mis sinno peale on kaewatud? Maddis Pärten wastas: Minna ei olle sealt keddagi tonud, ei olle ka näinud todud ollewad, ja kui sealt on todud, siis woib olla Sullane Jakop, neid tonud ja sinna pannud. Ja Maddis Pärten pakkus 30 Rubla, Johan Medellile leppitusseks, mis jubba üks tund aega kohto laua peal seisis, et temma sest süist lahti saaks

Uemoisa wallastJakop Kreis sai ette kutsutud, kes Maddis Pärteni sullaseks olli olnud: ja kohhus küssis: Kas sinna olled Wannamoisa põllalt warrastamas keinud? Jakop Kreis wastas: Kui minna 1870 aastal PärdiMaddise sullaseks ollin, siis minna töin, sealt wanna Moisa pollalt üks wihk linno ja üks nattoke ernid, ja needki läksid Maddise Ernestega seggaminne ja linnad ollid, ka toas Rehhe al kuimas, et piddin ärra lõuketama, ja ei sanud aega mitte siis siddusin sealt jälle kinne ja wisin wälja, agga sedda Rukki tomist, ja põllo peal rabbamissest ei tea ma mitte egga polle näinud, ka Maddist sealt towad mitte.

Sai Maddis Pärten jälle, ette kutsutud: ja kohhus küssis; kas sinna näggid neid linno ka, ja kas need Erned olled sinna ommade ulka pannud? Maddis Pärten wastab: ei ma põlle näinud, ehk on mino naene Ann siis sinna hulka pannud.

Selle peal sai Maddis Pärten naene Ann ette kutsutud: ja temma ütles, jah minna leitsin toa takka üks nattoke Ernid ja pannin neid teiste seltsi, agga ma mõtlesin ommad ollewad, ja eks siis Jakop ütlenud kui need tema ollid, ja linno neid ei olle ma mitte näinud toas ollewad

Pärdi sauna Ann Pärten astus ette ja ütles, mis sinna selle wasto ütled, et sa polle linno näinud, eks sa tea kui minna seal ollin, siis ollid linnad toas, laiali ja minna küssisin, kelle linnad need on? ja sinna ütlesid need on Jakopi linnad, ja minna siddusin need kinni ja wisin toast wälja.

Et Johan Medellil, ei olnud selget tunnistust, Maddis Pärteni, peale kaeptusse jure, ei woinud kohhus mitte weel otsust tehha ja jääb polele jälle.

Kohtowannem Jaan Reins XXX

Kohto kämehhed Jaan Kreis XXX Jürri Klaos XXX

Kirjutaja T. Neider

Ette astus Wannamoisa pärris Ma kohha piddaja Juhan Medell, ja kaewas, et tema pöllo pealt on warrastud

1868 Aastal 570 Peo linno
1869 Aastal 309 Peo linno
1870 Aastal 421 Peo linno ja üks waka jägo Ernid
1871 Aastal - Peo linno ja 2 wakka jäggo Ernid ja 3 1/4 koormad Rukkist ja 8 koormad pöllo peal ärra rabbatud

ja Pärdi Sauna Jaan Pärten olla temmale tunnistanud et Pärditoa Perremees Maddis Pärten olla igga aasta warrastamas keinud, Erned olla peksmatta puntras toa tagga Lautas seisnud ja ommal on kärbises olnud ja Rukkid olla Rehhal wirnas olnud, Ja lubbab sinna jure weel tunnistust muretseda. Ja pallub kohhut sedda asja selgeste järrele kulata, et temma pöllo peal warrastud Warrandus saaks taggasi makstud ja igga asja jure Seadusse järrele trahw.

Nüüd sai Jaan Pärten ette kutsutud ja sai Johan Medell kaeptus temmale ette loetud: ja kas se on tössi mis tema on Johan Medell wasto tunnistanud. Jaan Pärten wastas: se on keik tössi; ja tunnistas isse ka kohto ees nenda: Maddis on sealt igga aasta warrastanud, minna isse näggin kui üks Erne pundar seisis toa tagga lautas nena samma kinne kui ta olli todud ja Linno on temma mitto aastat tonud, ja Rukkid on ka tema Rehhal nurkas olnud, ja ommal olnud teises nurkas, ja on terwe rehhi neist tehtud, ja kaks wihko linno on oitud weel ühhe teise jäoks. Sellepärrast ei woi selget tunnistust anda, et ei olle mitte sealt kallalt kinni wõtnud, agga sedda ma tean et sealt on todud.

Ette astus Wannamoisa sullane Karel Ubbakiwwi ja tunnistas nenda: Jaan Pärten räkis minno wasto ka nenda; et Toa perremees Maddis on ühhe terwe rehhe Wannamoisa Rukkist teinud ja Erned on toa tagga Lautas olnud ja kaks wihko Linno on pärrast ühhe teise jäoks hoitud.

Sai Pärdi perremees Maddis Pärten ette kutsutud ja temma peale kaeptussed, ette loetud; ja kohhus küssis: Kas se on tõssi, mis sinno peale on kaewatud? Maddis Pärten wastas: Minna ei olle sealt keddagi tonud, ei olle ka näinud todud ollewad, ja kui sealt on todud, siis woib olla Sullane Jakop, neid tonud ja sinna pannud. Ja Maddis Pärten pakkus 30 Rubla, Johan Medellile leppitusseks, mis jubba üks tund aega kohto laua peal seisis, et temma sest süist lahti saaks

Uemoisa wallastJakop Kreis sai ette kutsutud, kes Maddis Pärteni sullaseks olli olnud: ja kohhus küssis: Kas sinna olled Wannamoisa põllalt warrastamas keinud? Jakop Kreis wastas: Kui minna 1870 aastal PärdiMaddise sullaseks ollin, siis minna töin, sealt wanna Moisa pollalt üks wihk linno ja üks nattoke ernid, ja needki läksid Maddise Ernestega seggaminne ja linnad ollid, ka toas Rehhe al kuimas, et piddin ärra lõuketama, ja ei sanud aega mitte siis siddusin sealt jälle kinne ja wisin wälja, agga sedda Rukki tomist, ja põllo peal rabbamissest ei tea ma mitte egga polle näinud, ka Maddist sealt towad mitte.

Sai Maddis Pärten jälle, ette kutsutud: ja kohhus küssis; kas sinna näggid neid linno ka, ja kas need Erned olled sinna ommade ulka pannud? Maddis Pärten wastab: ei ma põlle näinud, ehk on mino naene Ann siis sinna hulka pannud.

Selle peal sai Maddis Pärten naene Ann ette kutsutud: ja temma ütles, jah minna leitsin toa takka üks nattoke Ernid ja pannin neid teiste seltsi, agga ma mõtlesin ommad ollewad, ja eks siis Jakop ütlenud kui need tema ollid, ja linno neid ei olle ma mitte näinud toas ollewad

Pärdi sauna Ann Pärten astus ette ja ütles, mis sinna selle wasto ütled, et sa polle linno näinud, eks sa tea kui minna seal ollin, siis ollid linnad toas, laiali ja minna küssisin, kelle linnad need on? ja sinna ütlesid need on Jakopi linnad, ja minna siddusin need kinni ja wisin toast wälja.

Et Johan Medellil, ei olnud selget tunnistust, Maddis Pärteni, peale kaeptusse jure, ei woinud kohhus mitte weel otsust tehha ja jääb polele jälle.

Kohtowannem Jaan Reins XXX

Kohto kämehhed Jaan Kreis XXX Jürri Klaos XXX

Kirjutaja T. Neider


TAGASI KUVA MÄRGENDUS