Kohto korra pärrast ollid Parrila Kebla ja Riddali kirriko walla koggokonna maias kohtomehhed koos
Ette astus Iesust Anno Kokwälli ja kaewas omma wäimehhe Ado Pruul peale nenda: et temma waimees ei tahha temmale süa anda ja ühte puhko riidleb selle pärrast, ja ütleb et ma ollen sallaja sonud; ja selle pärrast ütlesin minna temmale kurradi lits, ja selle peale tulli Ado Pruul minno kallale ja akkas minno karwo kinni ja siis loi mo kõrwa äre ja pea sai seinast teise obi, ja siis tulli temma naene, mind aitama ja kelas Adut ärra, agga temma ei kuulnud mitte ja tarris omma naise karwo ka kinne ja rõhhus meit mollemid asseme alla kägro ja isse olli teise käga karwos kinni.
Selle kaptusse peale sai Ado Pruul ette kutsutud ja temma rakis selle wasto nenda: Minna ollin kotto ärra, ja koio tulles tahtsin minna süa sada, ja todi minnule terwe leib ette, kussisin minna kus se kannikas on ja teie ollete waltskust teinud, siis tulli Anno Kokwälli minno ette ja ütles täie suga kurja ja soimas mind litsiks, ja kaigas olli temmal päos ja ütles ma loikan sulle wasto kõrwo, siis wõtsin ma selle kaika ta kääst ärra ja ta laks wasto seina, siis tulli minno naene ka sella takka ja akkas minno karwo kinni; siis ma wõtsin tedda ka omma selja takka pannin emma jure ja oitsin neid kinni, siis said nemmad mõllemad minno karwo kinni, siis kiskusin ma nend kääd lahti, ja läksin ma uksest wälja.
Nende kaeptusse ja wasto rakimisse peale leidis kohhus neil mollemil süüd ollewad ka pakkus neile omma arwamist möda leppitust, mis korda läks ja leppisi ärra kohto Peegli ees.
Kohto korra pärrast ollid Parrila Kebla ja Riddali kirriko walla koggokonna maias kohtomehhed koos
Ette astus Iesust Anno Kokwälli ja kaewas omma wäimehhe Ado Pruul peale nenda: et temma waimees ei tahha temmale süa anda ja ühte puhko riidleb selle pärrast, ja ütleb et ma ollen sallaja sonud; ja selle pärrast ütlesin minna temmale kurradi lits, ja selle peale tulli Ado Pruul minno kallale ja akkas minno karwo kinni ja siis loi mo kõrwa äre ja pea sai seinast teise obi, ja siis tulli temma naene, mind aitama ja kelas Adut ärra, agga temma ei kuulnud mitte ja tarris omma naise karwo ka kinne ja rõhhus meit mollemid asseme alla kägro ja isse olli teise käga karwos kinni.
Selle kaptusse peale sai Ado Pruul ette kutsutud ja temma rakis selle wasto nenda: Minna ollin kotto ärra, ja koio tulles tahtsin minna süa sada, ja todi minnule terwe leib ette, kussisin minna kus se kannikas on ja teie ollete waltskust teinud, siis tulli Anno Kokwälli minno ette ja ütles täie suga kurja ja soimas mind litsiks, ja kaigas olli temmal päos ja ütles ma loikan sulle wasto kõrwo, siis wõtsin ma selle kaika ta kääst ärra ja ta laks wasto seina, siis tulli minno naene ka sella takka ja akkas minno karwo kinni; siis ma wõtsin tedda ka omma selja takka pannin emma jure ja oitsin neid kinni, siis said nemmad mõllemad minno karwo kinni, siis kiskusin ma nend kääd lahti, ja läksin ma uksest wälja.
Nende kaeptusse ja wasto rakimisse peale leidis kohhus neil mollemil süüd ollewad ka pakkus neile omma arwamist möda leppitust, mis korda läks ja leppisi ärra kohto Peegli ees.
