Pealt kordlikult ollid, Parrila, Kebla ja Riddali koggokonna maias koos
Parrila moisa rent herra J .N. Thuulmann andis, kirja läbbi kaeptust kohto ette, ühhe suilise, Kebla walla mehhe Kristjan Johansoni ülle nenda, Esmaspäwa hommiko, se on 10mal Aukustis, läksin minna kel kahheksa rehhe jure ja teo mehhed peksid alles reht, siis ütlesin miks tänna ni kaua peksate kel kahheksa; siis akkas Kristjan wasto ütlema meile olleme keik omma ette teinud; selle peale ütlesin minna mis sul siin asja on lorriseda, tema sa isse lorrised ütlesin talle sa olled üks lurjus; wastas temma ja olled isse lurjus ja tõstis oma warda püsti ja ütles: lö mind, ma leikan sulle, sa olled teisi enne siin peksnud.
Sedda kuulsid ja näggis keik teo mehhed ja ka Kubjas:
Selle kaeptusse peale sai suilinne Kristjaan Johanson ette kutsutu, ja temma rakis wasto: herra tulli rehhe jure, ja ütles, mis kurrat se on et tanna ei sa reht walmis kel kahheksa: siis ütlesin mina: meie olleme omma ette keik lonud: Ütles herra mis teie siin maggate; minna wastasin; nüüid on sömawahhe lühhem. Herra ütles: sinna olled sigga. Wastasin: sa olled isse parras sigga, Ütles, mulle lurjus. Wastasin sa olles isse lurjus, siis tulli minno pole ja ütles ma tahhan sulle naitata. Siis wotsin warda ka olla peale ja ütlesin; kui herra mind lööb siis loon wardaga wasto ka. Herra ütles siis sa olled üks mõrtsuk; siis ei lausunud minna ennam sannagi.
Sedda kuulsid ja naggid kubjas ja keik teomehhed.
Et Kristjaan Johanson isse ütles, herra wasto rop ja walli olnud, arwas kohhus, et temal ei olleks piddand seal uhti utelmist ollema sest herral olli kubjas seal kes sedda olleks selletanud et rehhi kauaks jänud.
Arwas kohhus Kristjaan Johansuni süi alluseks ja on Tallorahwa seadusse §1221 ja 1259 wasto tainud, moistis kohhus omma arwamist möda temale 2 Rubla trahwi Kebla walla laekase maksta
Kohto wannem Jaan Jünter XXX
Kohto kämehhed Jürri Jürjer XXX Juhhan Krabbi XXX
Kirjutaja T. Neider <allkiri>
on hakendrihtri läinud ja weel 3 Rub jure moistetud
on 37 No al taitetud
Pealt kordlikult ollid, Parrila, Kebla ja Riddali koggokonna maias koos
Parrila moisa rent herra J .N. Thuulmann andis, kirja läbbi kaeptust kohto ette, ühhe suilise, Kebla walla mehhe Kristjan Johansoni ülle nenda, Esmaspäwa hommiko, se on 10mal Aukustis, läksin minna kel kahheksa rehhe jure ja teo mehhed peksid alles reht, siis ütlesin miks tänna ni kaua peksate kel kahheksa; siis akkas Kristjan wasto ütlema meile olleme keik omma ette teinud; selle peale ütlesin minna mis sul siin asja on lorriseda, tema sa isse lorrised ütlesin talle sa olled üks lurjus; wastas temma ja olled isse lurjus ja tõstis oma warda püsti ja ütles: lö mind, ma leikan sulle, sa olled teisi enne siin peksnud.
Sedda kuulsid ja näggis keik teo mehhed ja ka Kubjas:
Selle kaeptusse peale sai suilinne Kristjaan Johanson ette kutsutu, ja temma rakis wasto: herra tulli rehhe jure, ja ütles, mis kurrat se on et tanna ei sa reht walmis kel kahheksa: siis ütlesin mina: meie olleme omma ette keik lonud: Ütles herra mis teie siin maggate; minna wastasin; nüüid on sömawahhe lühhem. Herra ütles: sinna olled sigga. Wastasin: sa olled isse parras sigga, Ütles, mulle lurjus. Wastasin sa olles isse lurjus, siis tulli minno pole ja ütles ma tahhan sulle naitata. Siis wotsin warda ka olla peale ja ütlesin; kui herra mind lööb siis loon wardaga wasto ka. Herra ütles siis sa olled üks mõrtsuk; siis ei lausunud minna ennam sannagi.
Sedda kuulsid ja naggid kubjas ja keik teomehhed.
Et Kristjaan Johanson isse ütles, herra wasto rop ja walli olnud, arwas kohhus, et temal ei olleks piddand seal uhti utelmist ollema sest herral olli kubjas seal kes sedda olleks selletanud et rehhi kauaks jänud.
Arwas kohhus Kristjaan Johansuni süi alluseks ja on Tallorahwa seadusse §1221 ja 1259 wasto tainud, moistis kohhus omma arwamist möda temale 2 Rubla trahwi Kebla walla laekase maksta
Kohto wannem Jaan Jünter XXX
Kohto kämehhed Jürri Jürjer XXX Juhhan Krabbi XXX
Kirjutaja T. Neider <allkiri>
on hakendrihtri läinud ja weel 3 Rub jure moistetud
on 37 No al taitetud
