tulli sel sammal päewal ette Jaan Prik ja kaebab, et temmal sada jäi, siis, kui ta omma poea perremehheks panni, ja isse ärra läks, 1 tünder rukki jahhu ja et poeg mind nüüd ennam ei aita, egga minust luggo ei pea, sellepärrast pärrin minna nüüd sedda kätte.

Siis tulli ette poeg Mihkel Prik ja tunnistab, et temma kätte on se jäggo jänud, kui siin üllewel nimmetud on; selle asja jures olli ka Mart Sob tunnistusse mees, et ei olle ennam egga wähhem jänud, kui nimmetud on.

Kohto otsus: Et se issa ja poea wahhel assi on, sepärrast jääb assi poleks, nenda, et poeg peab issale pool tündrid jahhu taggassi maksma, sel sammal päewal.