Sel 28mal Detsem. 1868 aastal sai kohtopäew pedud Ado Pomber maia jures, ühhe pahhandusse pärrast, mis olli sündinud kahhe soldati läbbi, Jöulo laupäewa öse kel 11.
Kohto ette tulli Ado Pomber ja kaebas tunnistades: Minna maggasin ja üks soldat tulli minno hakna tahha, ja kopputas käega ja küssis wenne keles teed "Wõnnomõisa." Agga minna ei wõinud wälja minna, sest ma ollin tõbbine, ja kartsin tedda mõrtsuka ollewad, ja sisse minna ei wõinud tedda laska, sest mo naene ja lapsed kartsid tedda. Ja pärrast läks ta ärra. Minno arwates, olli 4 minuti wahhet aeti üks hobbune meie öue, ja olli kaks soldatid. Warssi tulli teine soldat ja lõi wasto ust ja jälle tulli hakna ette ja lõi ühhe klasi katki pärrast tõmas keik eest ärra ramidega tükkis; siis toppis ennast haknast sisse ja sai seält ühhe kappa kätte ja sellega hakkas mind peksma, mis tean et 5 korda sain. Ta tahtis sisse tulla agga minna piddasin tedda kinni.
Selle aia sees olli minno naene Marri agga uksest wälja läinud, paljalt ilma rieteta, ja läinud Möldri perremeest abbiks sama, mis 90 sülda maad emal olli.
Wimaks, kui se mõrtsukas, mitte ärra ei läinud, läksin minna walja, siis küssis ta teed, Wönnomõisa minna, siis läksin tedda wima maante peäle, mis 50 sülda maad emal olli; siis tulli Mödri perremees seäl ka mo wasto, ja näggin, mis temmaga juhtus.
Siis tulli Möldri perremes Hindrek Möll ka kohto ette ja tunnistas: Minna maggasin, siis tulli Ado naene ja karjus: "Tulge appi meil on mõrtsukad!" Siis läksin tuast wälja paljas särk selgas ja paljad sukkad jaljas, wõtsin rihhalt sõnniko hango hirmo pärrast kätte, ja mo poead Hans ja Ado ollid ka läksime wärrawa tahha maante peäle, siis tullid kaks soldatid mo wasto ja Ado Pomber ka. Kohhe küssis soldat wennekele teed Wõnnomõisa, ehk Weltwenori jure, ma juhhatasin, agga pärrast juhhatamist tulli teine sani peält mahha ja tahtis sõnniko hango mo käest kätte agga ma ei annud, sest ma ei tahtnud sellega mitte kurja tehha. Siis löi ta mind 3 korda kappaka, warssi jooksin ma õue ja ülle wärrawa lõi ta weel kaks korda kappaga wasto silmi. Siis läksin ma tuppa, warssi tulli ta hakna tahha ja kärristas seäl ühhe hakna pulga katki. Pärrast lasksin tedda tuppa seält ta lõi mind jälle kappaga 6 korda, senni, kui ma rietid ümber pannin. Pärrast läksin neid Weltwenori jure wima, et saaks nahha, kes need on, agga et ma üksi ei julgenud minna siis lasksin omma poea Hanso Karel Tabra ja Hans Kõnd weel abbiks kutsuda. Siis laksime Telgu kõrtso pole, kus Weltwener elas, agga need ei tahtnud järrel tulla, agga wimaks tullid naad ikka, et te tallitaja wärrawast läbbi läks, siis kutsusime tallitajat abbiks, agga naad ei tahtnud senni tallitaja wärrawas odata, waid teine tulli ja tahtis mind paianiediga turkata, agga ma hoitsin eest ärra, siis löi Karel Tabrat piitsaga, ja sõitis Telga körtso.
Siis tulli tallitaja Ado Sur kohto ette ja tunnistas: Ma jooksin ülle põllo Telga kõrtso, nende wasto, ja läksin tuppa, küssisin, kus need soldatid on, kes wäljas rööwli tööd ollid teinud? Agga ükski ei wastand, waid üks köndis parrandal, kurja ilma kot peas, se tulli ja lõi üks kord käega mo wasto silmi siis wõttis mo mütsi, wiskas wasto maad, pärrast laskis minno ja ka teiste käed kinni sidduda, mis üllewel nimmetud on. Siis pannid soldatid mo mütsi pähha ja wisid meid Herja mõisa 4 wersta, mõisapolitsei jure. Mis keik Joulo laupäewa öse sündis kell kahheni.
Minna tallitaja ollin wägga wahhe riedega paljas kassukas selgas paljas sapas jalgas ja paljad käed selja tagga.
Sedda keik tunnistawad need üllewel nimmetud mehhed, et nenda tõssi on.
Sedda tunnistust kinnitawad
Kohto peawannem Jaan Kisk
Kõrwamehhed: Mihkel Lahhe Ado Ües
Keik se üllewel sündinud assi saab Hakenrichtri herra õigeks mõistmisseks antud.
Sel 28mal Detsem. 1868 aastal sai kohtopäew pedud Ado Pomber maia jures, ühhe pahhandusse pärrast, mis olli sündinud kahhe soldati läbbi, Jöulo laupäewa öse kel 11.
Kohto ette tulli Ado Pomber ja kaebas tunnistades: Minna maggasin ja üks soldat tulli minno hakna tahha, ja kopputas käega ja küssis wenne keles teed "Wõnnomõisa." Agga minna ei wõinud wälja minna, sest ma ollin tõbbine, ja kartsin tedda mõrtsuka ollewad, ja sisse minna ei wõinud tedda laska, sest mo naene ja lapsed kartsid tedda. Ja pärrast läks ta ärra. Minno arwates, olli 4 minuti wahhet aeti üks hobbune meie öue, ja olli kaks soldatid. Warssi tulli teine soldat ja lõi wasto ust ja jälle tulli hakna ette ja lõi ühhe klasi katki pärrast tõmas keik eest ärra ramidega tükkis; siis toppis ennast haknast sisse ja sai seält ühhe kappa kätte ja sellega hakkas mind peksma, mis tean et 5 korda sain. Ta tahtis sisse tulla agga minna piddasin tedda kinni.
Selle aia sees olli minno naene Marri agga uksest wälja läinud, paljalt ilma rieteta, ja läinud Möldri perremeest abbiks sama, mis 90 sülda maad emal olli.
Wimaks, kui se mõrtsukas, mitte ärra ei läinud, läksin minna walja, siis küssis ta teed, Wönnomõisa minna, siis läksin tedda wima maante peäle, mis 50 sülda maad emal olli; siis tulli Mödri perremees seäl ka mo wasto, ja näggin, mis temmaga juhtus.
Siis tulli Möldri perremes Hindrek Möll ka kohto ette ja tunnistas: Minna maggasin, siis tulli Ado naene ja karjus: "Tulge appi meil on mõrtsukad!" Siis läksin tuast wälja paljas särk selgas ja paljad sukkad jaljas, wõtsin rihhalt sõnniko hango hirmo pärrast kätte, ja mo poead Hans ja Ado ollid ka läksime wärrawa tahha maante peäle, siis tullid kaks soldatid mo wasto ja Ado Pomber ka. Kohhe küssis soldat wennekele teed Wõnnomõisa, ehk Weltwenori jure, ma juhhatasin, agga pärrast juhhatamist tulli teine sani peält mahha ja tahtis sõnniko hango mo käest kätte agga ma ei annud, sest ma ei tahtnud sellega mitte kurja tehha. Siis löi ta mind 3 korda kappaka, warssi jooksin ma õue ja ülle wärrawa lõi ta weel kaks korda kappaga wasto silmi. Siis läksin ma tuppa, warssi tulli ta hakna tahha ja kärristas seäl ühhe hakna pulga katki. Pärrast lasksin tedda tuppa seält ta lõi mind jälle kappaga 6 korda, senni, kui ma rietid ümber pannin. Pärrast läksin neid Weltwenori jure wima, et saaks nahha, kes need on, agga et ma üksi ei julgenud minna siis lasksin omma poea Hanso Karel Tabra ja Hans Kõnd weel abbiks kutsuda. Siis laksime Telgu kõrtso pole, kus Weltwener elas, agga need ei tahtnud järrel tulla, agga wimaks tullid naad ikka, et te tallitaja wärrawast läbbi läks, siis kutsusime tallitajat abbiks, agga naad ei tahtnud senni tallitaja wärrawas odata, waid teine tulli ja tahtis mind paianiediga turkata, agga ma hoitsin eest ärra, siis löi Karel Tabrat piitsaga, ja sõitis Telga körtso.
Siis tulli tallitaja Ado Sur kohto ette ja tunnistas: Ma jooksin ülle põllo Telga kõrtso, nende wasto, ja läksin tuppa, küssisin, kus need soldatid on, kes wäljas rööwli tööd ollid teinud? Agga ükski ei wastand, waid üks köndis parrandal, kurja ilma kot peas, se tulli ja lõi üks kord käega mo wasto silmi siis wõttis mo mütsi, wiskas wasto maad, pärrast laskis minno ja ka teiste käed kinni sidduda, mis üllewel nimmetud on. Siis pannid soldatid mo mütsi pähha ja wisid meid Herja mõisa 4 wersta, mõisapolitsei jure. Mis keik Joulo laupäewa öse sündis kell kahheni.
Minna tallitaja ollin wägga wahhe riedega paljas kassukas selgas paljas sapas jalgas ja paljad käed selja tagga.
Sedda keik tunnistawad need üllewel nimmetud mehhed, et nenda tõssi on.
Sedda tunnistust kinnitawad
Kohto peawannem Jaan Kisk
Kõrwamehhed: Mihkel Lahhe Ado Ües
Keik se üllewel sündinud assi saab Hakenrichtri herra õigeks mõistmisseks antud.
