Tulli ette Hindrek Herja ja kaebas: Kui meie merre äres kallapüütsime, siis teggi Lutta Hans Awik seäl tülli ja wimaks tulli mo kallale, (selle sanna pärrast, kui ma ütlesin maksa mo wõlg ärra.) löi 2 korda käega wasto rindo ja 2 korda lükas wasto maad. Ma läksin seält ärra omma wõrkude jure, sinna tulli ta jälle mo kallale, ja ütles: Leppime ärra. Ma wastasin: Ma sinnuga ei leppi; sa tallad mind. Sa olled otsego sea tallaja. Siis tulli ja löi mind weel kaks korda, ja tahtis mind rihmaga kinni sidduda ja merrese wia. Aga tallitaja ei lasknud; waid lõi tedda kolm korda keppiga.

Siis tulli Hans Awik ja tunnistas: Minna ollen kül joobnud peast eksinud, agga sellepärrast, et Hindrek Herja mind seatallajaks söimand ja peale sedda ühte puhko mo kääst raha küssib 8 Rubl 40 koppik. Ja mul ei olle üht temmaga wõlga.

 Siis tulli Hindrek Herja ja tunnistas: Kaheksa aasta eest jäi mul wori raha Hanso kääst sada: 8 Rubla 40 koppik. Ja nüüd ei lubbagi ennam maksta; waid ütleb, et ta olla maksnud.

Siis tulli H. Awik ja tunnistas: Ma tullin Parrila mõisast siis wisin Hind. Herja kätte 10 Rubla klubbi rahha ja ta lugges laua peal ja teggi 3 Rubla seält jurest kaduma, siis on mul nüüd temma kääst 2 Rubla sada.

Hindrek Herja tunnistas: Hans käis kül meil agga rahha ma polle mitte näinud.

Kohhus noudis tunnistust, agga ei olnud. Siis tullid Hans Awik ja Hindrek Herja möllemad ette ja tahtsid leppitust tehha. Siis andis kohhus neid maenitsedes sedda lubba neile ja nemmad leppisid ärra, ja Hans kinkis Hindrekole 2 Rubla leppimesse mällestusseks.

Kohtowannem: Jaan Kisk

Kõrwasmees: Gu. Lauritz Jürri Sur